Читать книгу Kirjad Liile - Uku Masing - Страница 6

Uku Masingu kirjad Alide Klemetsale

Uku Masingu 100. sünniaastal 2009 usaldati nähtavale tuua üks Masingu senitundmata kirjavahetus – noore Hugo Masingu kirjad neiu Alide Klemetsale, loaga neid, kui sobilik, ka publitseerida. Masingu noorepõlve kirjadest on seni ilmutatud kirjad Jaan Kiivitile („Uskuda, elada“, 2006). Uku Masing ja Alide Klemets vahetasid kirju 1928–1934. Säilinud on vaid Masingu saadetud 110 kirja.

Hugo (Uku) Masing ja Alide (Lii, Lyy) Klemets, mõlemad tugevate silmapuuetega, tutvusidki silmakliinikus. Mõlemad olid ka põhjaeestlased, üks Harjumaalt, teine Virumaalt. Masingu kiindumus oli siiralt usalduslik, kirjade toon pihtimuslik, ent juba neiski on takkajärgi tuntav Masingu poeetiline liialduskalduvus. Masingu loominguloo uurijale on see kõik väga õpetlik.

Masingu luuleloomingust on jäänud mulje, et ta väga hoolis oma isast ja oma õest, kuigi õega vahel tuliselt vaidles ja tundis, et ta tema all ka kannatab. Kirjades Alide Klemetsale kirjeldatakse aga ka esmakordselt poja vahekorda emaga. Hugo kaebab, et ema on tema vastu ülekohtuselt karm, aga miks? Seepärast, et poeg Hugo on liiga erinev teistest noortest, ei ole „nagu teised“. Võiks öelda, et poja omapärase andekuse mõistmiseks puudus tema emal vajalik haare, ema usaldas ainult valju korda ja rangust, aga sellest ei piisanud pojale.

Hugo Masingu vaimse arengu kiirus oli tohutu. Stipendiaadiaastad Saksamaal küpsetasid teda erilise kiirusega. Ta vaim kaugenes ka armsa tüdruku Lii vaimust. Viimases kirjas teatab Masing kurva aususega: oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta jooksul ei ole sa enam mu hinges. Ilus ja kurb nagu Shakespeare'i tragöödia! Aga kõik see polnudki väljamõeldis, vaid oli päriselt. Need on selle käsikirja voorustest kõige köitvamad psühholoogilised aspektid. Loodame, et just need õigustavad kirjade avaldamise siin ja praegu.

Oma ema Alide kohta lausub tütar Heli Karu häbelikult: „Ta oli üsna tagasihoidliku ja vaikse loomuga inimene, kes ei armastanud endast palju rääkida ja küllap meie, tema lapsed, ei osanud ka huvi tunda tema noorusaja ja selle perioodi kohta.“

Alide Klemets sündis Mäetaguse vallas Toilas 27. dets. 1904. a. Mihkel (1860–1921) ja Mari (1861–1906) Klemetsite peres kuuenda lapsena. Teisel eluaastal kaotas ta oma ema. Isa andis siis oma noorima tütre Alide kasvatada oma õe Leno Pulmani peresse Narvas. 16. aastasena kaotas Alide ka oma isa, kes oli kalur ja uppus 1921. a. sügistormis.

Alide lõpetas 1924. a. Narva I Ühisgümnaasiumi. Pärast tädi surma hoolitses Alide eest täditütar Juula Kitsas abikaasa Karl Kitsasega. Elati Vaivaras ja Auveres (Auveresse oli adresseeritud ka enamik Uku Masingu kirjadest). Karl oli raudteelane, Auvere jaamaülem. Nad pidasid ka kauplust, kus töötas Alide. Auveres tutvus Alide ka oma tulevase abikaasa Romuald Zvorovskiga (18.02.1913 – 11.10.1995), kellega ta abiellus 8. apr. 1938. a. Tallinnas.

Alide pidas väikest toiduainete kauplust Tallinnas, mille tegevuse katkestas sõda. Abikaasa mobiliseeriti augustis 1941 Punaarmeesse.

Alide lapsed: 1938. a surnuna sündinud tütarlaps, 5. okt. 1940. a. poeg Jan, 13. sept. 1945. a. tütar Heli ja 24. aug. 1948. a. poeg Toomas. Ema Alide oli kodune, hädas oma tervisega – ikka nägemisega, hiljem veel ka südame ja kõrgvererõhuga. Alide suri insuldi tagajärjel 30. sept. 1965. Maetud Tallinnas Pärnamäe kalmistule. Nõnda see lugu.

Uku Masingu Kolleegium