Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 76

Käisime toitu otsimas. Otsisime. Kuulatasime kesklinna minnes: kui lendas miin või mürsk, viskasime pikali maha.

Kohtasime vene vanamemme. Õpetaja! Ta käis purustatud majades ja korjas raamatuid kokku. Mitte asju, mitte nõusid. Raamatuid! Ladus kärukesele. Nuttis:

„Ajalugu tuleb päästa!”

Ei saanud aru, kust kogu aeg tulistati.

Me ei leidnud toitu, aga ema jõudis mulle rääkida Nikolai II perekonnast. Eriti jäi meelde see, kuidas tsaari lapsi viidi mahalaskmisele ja nad läksid treppi mööda keldrisse. Ma läksin ja mõtlesin, et lapsi tapetakse keldrites. See on vist selline traditsioon.

Me käisime keldris ainult üks kord. Oleme kogu aeg kodus, kogu aeg tulistatakse. Kui tapetakse, siis vähemalt kodus. Vihkan keldreid!