Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 77

Mul läksid saapad katki. Jalad on märjad. Jalatseid ei ole. Otsustasin võõrasse majja minna. Kuigi olin emale sõna andnud, et ei lähe võõrasse majja. Aga läksin – saapaid otsima.

Ma ei märganud, et keldri luuk on lahti. Astusin sisse ja nägin saapaid. Need olid diivanil. Ma vaatasin neid ja ... kukkusin. Keldrisse. Aga mitte päris sisse. Kui oleksin sisse kukkunud, oleksin surnud. Redelit polnud, aga kelder on kolm meetrit sügav ja all on betoon.

Haarasin kätega servadest. Ei suutnud välja ronida. Jõudu ei olnud. Vajusin vööni sisse. Appi ei tulnud kedagi. Keegi ei teadnud, et ma läksin saapaid otsima. Mul läksid isegi sõrmed valgeks. Siis astus sisse tšetšeeni taat. Arvasin, et ta lükkab mu alla ja ma suren seal, aga tema andis mulle käe. Ja ma ronisin välja.

„Mida sa siit otsid?” küsis ta.

„Ma tahtsin saapad võtta,” ütlesin mina.

„Kas sul häbi ei ole varastada?” küsis taat.

Läksin punaseks kui tomat.

„Su jalad astuvad vales kohas! Need on leidnud vale tee!” ütles taat valjul häälel. „Patt! Patt!”

„Ma pole kunagi käinud asju otsimas. Üks kord ...”

„Aitab ühestki korrast!” katkestas mind taat. „Häbi!”

Siis nägi ta, et ma seisan katkistes saabastes. Läks ja võttis saapad. Viskas üle toa.

„Säh!” ütles ta. „Võta. Minu omad said pommist surma. Tütar ja lapselapsed said surma. Keegi ei tule sellesse majja elama. Kõik on seal!” ta näitas käega üles.

Ma ütlesin:

„Vabandage” ja lahkusin.

Lahkusin oma katkistes saabastes. Aga pärast panin jooksu. Mul tekkis tahtmine ära joosta.

Sattusin laibale. Pool tundi tagasi seda polnud. Aga nüüd lamas! Umbes neljakümnene mees. Venelane. Elanik. Ta lamas ja vaatas mind siniste silmadega. Kõrval oli ämber. Ta läks vett tooma. Snaiper vist tappis ta.

Ema leidis moosi ja tõi kotiga:

„Kus sa ringi kolad?” küsis ta.

Ma ütlesin. Ema andis kuklavopsu. Otse koolnu kõrval. Kuklavops pani silmad kirvendama. Hakkas väga häbi.

„Peale toidu ei tohi midagi võtta!” ütles ema karmilt.

Ema leidis teki, mis vedeles tänaval. Kattis koolnu kinni ja me läksime koju.

Polja