Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 82

Täna on sünnipäev. Ma sain kümneaastaseks!

Ma olen suure rätiga ja näha on ainult nägu, nagu matrjoškal. Ema astus minu juurde, kallistas mind ja ütles:

„Läksin vist liiale. Võta!”

Ja toppis mulle natuke raha.

„See on jäätise jaoks!” ütles ta.

Ja läks asju ajama. Aga mina istun ja mõtlen, et mul pole seda raha vaja. Mul pole midagi vaja. Ta ei armasta mind. Keegi ei armasta.

Tulid tädi Valja ja Aljonka. Tõid vana aprikoosimoosi. See on kingitus.