Читать книгу Valik - Aigi Vahing - Страница 20

Ma tahan, et T tuleks Eestist ära ja astuks programmi minuga. Mina ühes, tema teises – käsikäes, koos, paranemas. Koos. Olen veendunud, et minu kokkupuude T-ga saab olema kujutlustest võimsam. Mitte allutatud minu väiksele fantasmimustrile, vaid meie kahe tõelise olemuse ühendumiskohana tõeline – tõeline suudmeala: mina ja tema ja nüüdsest Tema ka. Tema, kes ta toob tõe ning kustutab väljamõeldise, kustutab mu väiksed unistused ning asendab need ühe suurega.

Armastus aga – mida see sõltlase armastus väärt on? Mõned sandikopikad – ohtrad tõotused, murtud lubadused. Ja tapiga tagasi omaenda õudustelaagrisse. Tegevsõltlastena sööksime me teineteist panni kuumaks ajamata elusalt ära. Taastuvate sõltlastena aga, tõeliselt uhkete ning vabadena – sõltumatutena! – tõuseksime oma unistuste kõrgusele. „Ka kõige pimedamal tunnil tea, et lahendus on olema,” tahaks talle öelda. Ma tahan, et ta tuleks Eestist ära. Tahan.