Читать книгу Fööniksi laps. 1. raamat - Barbara Erskine - Страница 18

„Sa oled kindel, et tal on Nägemine?” Cenydd kummardus ja kallas Rhonweni veinipeekri uuesti täis. Laup kipras, vaatas ta tuld, mis põles nende vahel. Mehed-naised tegid oma tegemisi. Lapsed olid läinud magamiskambrisse, Rhonwen oli just äsja käinud vaatamas, kas Eleyne’iga on kõik hästi. Eleyne ja Luned lamasid teineteise kaisus, kogu maailmale surnud. Rhonwen oli neid tükk aega küünlavalgel silmitsenud, enne kui kotta tagasi läks.

„Mis muud see olla võiks? Ma ei tea, mida teha, Cenydd.”

„Miks sa üldse pead midagi tegema?”

„Sest kui ta on saanud jumalatelt ande, tuleb teda õpetada. Pean Einionile ütlema, et tüdruk on valmis.”

„Ei!” Cenydd lajatas peekri lauale. „Sa ei tohi teda kurjade arbujate küüsi anda. Tema isa ei lubaks seda.”

„Tss!” vaigistas Rhonwen. „Tema isa ei saa sellest teada. Kui see on tüdruku saatus, siis mis õigust on meil seda talle keelata? Ära arva, et ma pole palvetanud, et see ei korduks.”

„Kas seda on ka varem juhtunud?”

„Siis, kui olime Hays. Ta nägi lossi hävingut.”

„Kas ta mõistab …?”

„Ütlesin talle, et see oli unenägu. Esimesel korral ta vist uskus mind. Seekord mitte. Südamepõhjas teab ta, et see polnud unenägu, igatahes mitte tavaline.”

„Kas ta nägi minevikku või tulevikku?”

Rhonwen kehitas õlgu. „Ma ei tahtnud teda liiga palju pinnida. Jäägu see Nägija hooleks. Einion teab, mida teha.”

Rhonwen oli võidelnud südametunnistusega juba mitu kuud, Hay nägemusest saadik. Kui Eleyne’il olid võimed, siis tuli neid arendada kodumaa ja Gruffyddi vabadussõja nimel Inglismaa vastu – seda ta teadis. Aga kui Nägijad ja bardid kord Eleyne’i andest kuulevad, jääb Rhonwen temast ilma, peab andma tüdruku nende ja saatuse hoolde.

„Loll oled, kui Einionile ütled. Ta ei lase tüdrukut käest.” Cenydd küünitas käe veinikannu poole. „Ega sa seda meest ometi siia kutsu?”

„Pean kutsuma. Ma ei julge enam printsessi käskudest üle astuda. Pealegi on Aberis liiga palju rahutusi ja õnnetusi. Aga hiljem – ma ei tea. Kui Einion arvab, et tüdruk on äravalitu, peab ta sellest printsiga ise rääkima.”

„Aga tüdruku abikaasa? Kuidas jääb temaga? Ta paneb päris kindlasti pahaks, kui tema naist tahetakse kiskuda paganluse ja ketserluse rüppe. Kuuldavasti järgib Huntingdoni krahv hardalt kiriku õpetusi.”

„Abielu saab annulleerida.” Rhonwen viskas Huntingdoni krahvi peast nagu ikka, mõeldes tema peale nii vähe kui võimalik. Ta kobas ikka ja jälle amuletti, mida kandis kaelas kleidi all. „Kõike annab korraldada, kui see on jumalanna tahtmine, Cenydd.”

Mees kortsutas kulmu. Ta pidas nõo kirglikku usku ühtaegu muhedalt kahjutuks ja otsata ohtlikuks. Talle ei meeldinud mõte, et kenast elurõõmsast lapsest tehakse pahaendeline mustas rüüs Kuu teenija. Teisest küljest, mõtles ta judisedes, kui tüdruk on Nägija, siis võib-olla ta ongi juba äravalitu.