Читать книгу Soomusrong nr 2 Vabadussõjas - Edvin Reinvaldt - Страница 18

Annemõisa lahingut ja leitnant Peeter Truutsi saatust meenutab kuulipildurite komando ülem Voldemar Songi.

Aegviidu jaamas tulid meile järele Tallinna koolipoisid polkovnik Peeter Kanniga eesotsas, et toetada Tapa vallutamist. Oma üllatuseks kohtasin saabujate keskel oma head tuttavat leitnant Peeter Truutsi, kes jäi minust Tartusse maha, kui ma mobilisatsiooni eel Tallinna sõitsin. Nüüd tuli ta koolipoistega rindele. Truuts, kes tavaliselt oli lõbusas ja heas tujus, näis seekord olevat murelik. Midagi rasket rõhus teda ja see väljendus kogu tema olemuses. Kui ma selle põhjuse üle järele pärisin, avaldas ta mulle kartust, et koolipoistega olevat riskantne lahingusse minna, kuna poistel puuduvad lahingukogemused. Teda, Truutsi, olevat määratud homseks Lehtse-Tapa haardelahingusse koos koolipoistega. Lohutasin teda, kuid see ei muutnud ta meeleolu. Truuts nagu aimas ette oma saatust. Järgmisel hommikul, kui lahingud Lehtse ja Tapa vahel olid käimas, tulid teated, et leitnant Peeter Truuts on lahingus surma saanud käsigranaadist, mida ta oma vöörihma küljes kandis. Kas granaat plahvatas vaenlase kuulist või plahvatas juhuslikult roomamisel, jäi selgitamata.

Peeter Truutsi laipa ei saadud kohe ära tuua. Öösel, kui sellele järele mindi, polnud seda enam kohal. Hiljem selgus, et Lehtse mõisa moonamehed olid laiba väljalt ära koristanud ja maha matnud. Nende juhatuse kaudu leidsid omaksed hiljem haua üles ja tõid Truutsi surnukeha tema sünnikohta, kus see ümber maeti.