Читать книгу Vabariigi sünnimärgid - Kalle Muuli - Страница 16

Rahvarinde sünnihetkeks peetakse tavaliselt 13. aprilli 1988, mil Mainori teadusdirektor Edgar Savisaar kutsus ETV saates „Mõtleme veel” rahvast üles moodustama perestroika toetuseks Rahvarinnet. See oli tõesti tähtis päev. Pärast seda polnud Eestis enam miski endine.

Aga sellele oli juba veerand sajandit varem hakanud teed rajama üks näiliselt täiesti tähtsusetu päev aastal 1964, mil USAst saabus tagasi kodumaale Tallinna Polütehnilise Instituudi dotsent Raoul Üksvärav.

Stalini ajal TPI tööstusökonoomika eriala cum laude lõpetanud Üksväravale oli Hruštšovi sula kinkinud 1963. aastal haruldase võimaluse täiendada end California ülikoolis ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudis.

Üksvärav hakkas rääkima management’ist. See oli uudne terves Nõukogude Liidus. Kuuendikku kogu planeedist juhtis Kommunistlik Partei, mille monopoolne juhiroll oli kirjas lausa konstitutsioonis. Juhte valis partei, kellelgi teisel polnud sellega asja.

Ligi pool sajandit oli Nõukogude Liidus juhtimiseks vaja olnud üksnes parteilist printsipiaalsust ja ustavust partei üritusele. Iga köögitüdruk võis olla riigijuht, nagu oli lubanud suur Lenin. Aga nüüd tuli keegi Üksvärav ja hakkas rääkima juhtimisest kui teadusest, vajadusest juhte pidevalt koolitada ja kindla metoodikaga valida.

1966. aastal avaldas Üksvärav raamatu „Majandusorganisatsioonide juhtimine Ameerika Ühendriikides” ja asutas seejärel TPIs tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri, mida ta juhatas järjepanu 20 aastat, kuni laulva revolutsioonini välja. Selles kateedris on Üksvärava käe alt läbi käinud paljud andekad inimesed, kes on suunanud ja mõjutanud majandusmõtet ka vabas Eestis: Jaak Leimann, Madis Habakuk, Erik Terk, Tiit Helenurm jt.

Üksvärava tegevus mõjutas ühiskonda niivõrd, et 1966. aastal sai Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogiaõppejõud Uno Siimann loa hakata õpetama tootmispsühholooge. Psühholoogiat oli seni Nõukogude Liidus peetud rohkem eba-või libateaduseks, roiskuva kapitalismi soolapuhumiseks. Nüüd asutas Siimann tööpsühholoogia erilaboratooriumi ja hakkas kord juba kõrghariduse omandanud tootmisjuhtidele õpetama teise kõrgharidusena tootmispsühholoogiat. Seal, Siimanni laboris kohtusid Eesti kahe parema ülikooli, TPI ja TRÜ kõige edumeelsemad ideed. Siimanni õpetus oli midagi hoopis muud kui sotsialismi poliitökonoomia, mida kõrgkoolides tavapäraselt õpetati. Tootmispsühholoogia erialale oli tohutu tung ja õppima pääsesid ainult kõige helgemad pead. Koos esimese lennuga sai 1970. aastal seal oma teise kõrghariduse ka tulevane Mainori direktor Ülo Pärnits.