Читать книгу Vabariigi sünnimärgid - Kalle Muuli - Страница 9

„Näe, Pätsu maja juba paistab,” lõõpis Vardo Rumessen, kui president Konstantin Pätsile kuulunud Tallinna botaanikaaia hooned Kloostrimetsa mändide vahelt lõpuks paistma hakkasid.

Välisukse kõrval ja eemal pargis märkasid eestikomiteelaste valvsad pilgud pikka kasvu noormehi, kes seal justkui juhuslikult ringi uitasid. Ühte neist mäletas Sirje Endre Rahvarinde kongressi ajast kui Savisaare ihukaitsjat.

Istuti ümber laua, uksest vasakul Eesti Komitee, paremal Rahvarinne: Marju Lauristin, Peet Kask, Vilja Laanaru, Arvo Junti jt. Laanaru paistis silma sellega, et ta tegi pidevalt märkmeid, kuid ei öelnud kogu kohtumise jooksul ainsatki sõna.

Koosolekut juhatas kabineti peremees, äsja ülemnõukogusse valitud botaanikaaia direktor Andres Tarand. Savisaare tool oli enamjaolt tühi. Ta istus vaid korraks, hüppas siis jälle püsti, helistas kuhugi ning käis edasi-tagasi, sisse ja välja, justkui ootaks ta veel kedagi.

„Mitut kohta te valitsuses tahate?” uurisid Rahvarinde esindajad hakatuseks. Eesti Komitee juhid vaatasid üksteisele kohmetult otsa. Niisugustele asjadele polnud nad mõelnudki. Võim oli kauge ja võõras asi. Räägiti küll riigi taastamisest, aga et kohe valitsema hakata...

„Kui tahate mõtlemisaega, teeme vaheaja,” pakkus Tarand.

Aga enne kui keegi jõudis vaheaega tahta, prahvatas Kama: „Ei ühtegi. Meie oleme tuleviku ministrid. Eesti Komitee ei saa olla ministrikohtadel okupeeritud Eesti valitsuses.”

See polnud just kõige delikaatsem vastus lahkele pakkumisele, aga Savisaart ei paistnud Kama maamehelik sirgjoonelisus häirivat. Rahvarinne vajas ülemnõukogus rahvuslaste hääli ja need tuli kätte saada. Põhiküsimus oli, mida vastu tahetakse. Kui mitte ministriportfelle, siis mida?

Eesti Komiteed huvitas õiguslik järjepidevus – riik tuleb taastada ja seda saavad teha ainult Eesti vabariigi sünnijärgsed kodanikud ning nende järeltulijad, mitte okupandid ja migrandid. See oli kodanike komiteede liikumise lähtekoht. Ja see oli ka põhiline poliitiline veelahe, kõigi Rahvarinde ja Eesti Komitee lahkhelide kibe tuum. Sellest otsusest – kas tegu on uue või taastatud riigiga – sõltusid kõik järgnevad otsused. Sellest sõltus, kes on maa peremees ja kelle sõna siin riigis maksab.