Читать книгу Personalijuhtimise käsiraamatu kolmas väljaanne - Коллектив авторов - Страница 5

Eestis on personalitööks tarvilikud oskused läbimõeldud kutsestandardite vormis. Standardite loomise töörühm kasutas sisendina nii teiste riikide sarnaseid dokumente kui Eestis tehtud uurimusi, mis käsitlesid personalijuhtimise taset ja ootuseid kohalikes organisatsioonides.

Kutsestandardite kohaselt peab personalijuht erialaste oskuste kõrval mõistma organisatsiooni toimimist tervikuna ja omama teadmisi psühholoogiast. Väga tähtis on oskus juhtida iseennast, teadvustada oma tugevaid ja nõrku külgi, harjumusi, avalikke ja varjatud omadusi. Personalijuhi juurde tulevad töötajad sageli isiklike muredega, mis võivad kutsuda temas esile iseenda möödunud aegade mälestusi või tulevikuga soetud hirme.

Personalitöötaja on sageli muudatuste algataja ja elluviija rollis. Selleks on vaja muuhulgas teadmisi projektijuhtimisest, oskust sõnastada täpselt lähteülesanne, koostada plaan, luua meeskond. Meeskonna juhtimisel, aga ka meeskonda kuulumisel, on sageli just personalitöötaja see, kes aitab leida tasakaalu tulemuste saavutamise ja meeleolu hoidmise vahel. Ta oskab võtta meeskonnas just selle rolli, millest kõige enam puudust tuntakse.

Tarvilike oskuste hulka kuulub ka suhtlemisoskus, mille osaoskusteks on kontakti loomine, keskendumine, aktiivne kuulamine ja selge eneseväljendus. Personalitöötaja oskab küsida asjakohaseid küsimusi nii tööintervjuul kui teisi nõustades. Ta väljendab oma seisukohti isetult ja hinnanguvabalt, aktsepteerib iseenda ja teiste vajadusi.

Sarnaselt teiste juhtidega vastutab personalijuht oma funktsiooni eelarve koostamise ja järgimise eest. Personalijuht suunab ka inimestesse tehtavaid investeeringuid organisatsioonis tervikuna, planeerides näiteks koolitusvajaduse elluviimiseks ja palgaturul konkurentsivõimelisena püsimiseks tarvilikke rahalisi ressursse. Personalijuhi eestvedamisel langetatakse otsused, kas investeerida ettevõtte inimkapitali sama palju kui teised, rohkem või vähem. Nende otsuste langetamine eeldab teadmisi finantsidest ja andmeanalüüsist.

Kutsestandardid sätestavad kokku üheksa valdkonda, milles personalitöötaja peaks omandama erialased oskused. Nendeks valdkondadeks on:

• Organisatsiooni kujundamine ja arendamine

• Personalitöö korraldamine ja personaliteenuste osutamine

• Personalijuhtimise alase sisekommunikatsiooni korraldamine

• Töösuhete juhtimine ja personaliarvestus

• Personaliuuringute läbiviimine

• Tööjõu planeerimine

• Personali värbamine ja valik

• Töötajate motiveerimine ja tasustamine

• Töötajate arendamine ja hindamine

Neid personalitöö erialaseid oskuseid on sõltuvalt soovitud tasemest võimalik omandada nii kutse- kui kõrghariduse vormis. Hea kombinatsiooni moodustavad näiteks majanduse ja psühholoogia alane haridus, erialased täiendkoolitused. Kasulikud on teadmised täiskasvanu õppimisest ehk andragoogikast, sotsioloogiast, juriidikast, aga ka psühhoteraapiatest ja statistilisest andmeanalüüsist. Kindlasti iseloomustab edukat personalitöötajat pidev enesetäiendamine ja mitmekesine hariduslik taust. Ainult nii saab personalijuht olla kolleegidele elukestva õppe eeskujuks.