Читать книгу Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed - Laura Markham - Страница 13

Olen juba kuu aega märganud suurt muutust oma tütre juures. Kui mul endal õnnestub mitte endast välja minna ja pöörata asjad mänguks või naljaks, järgides siiski seejuures reegleid, siis ta ei hakka jonnima. Ta kuulab paremini, kui ma teda keelan, ja on üldiselt rõõmsameelsem ja armsam. See on tõesti nii, et kui mina käitun paremini, siis käitub tema ka paremini!

Brianna, kaheaastase lapse ema

Lapsevanemad küsivad minult sageli, millised on kõige olulisemad reeglid heade laste kasvatamisel. Mulle tundub, et kõige olulisemad reeglid heade laste kasvatamisel pole mõeldud lastele, vaid meile endile. Võtame iseenda eest vastutuse ja tulemuseks on kontakt, tõeline side. Kogu see vahepealne õpetamine teenib lõppeesmärki.

Kõige olulisem reegel laste kasvatamisel: juhtige iseennast. Hoolitsege enda eest, et te ennast lapse peal välja ei elaks. Astuge samme, et teie enda tunded ei väljuks kontrolli alt. Hoolitsege selle eest, et teie tass oleks täis. Mida rohkem te iseenda eest hoolt kannate, seda rohkem armastust ja hoolt on teil lapsele pakkuda. Pidage meeles, et laps teeb kõike teie järgi, vahet pole, kas te karjute või halvustate näiteks oma keha.

Kõige olulisem kohustus laste kasvatamisel: olge oma lapse poolt ja ärge kaotage lootust. Te ei karju ju närtsiva lille peale – te kastate seda. Väärtustage seda, kes teie laps on, ning reageerige sellele, mida ta vajab, mitte sellele, mida ta teie arvates peaks vajama. Iga laps väärib inimest, kes on sada kümne protsenti tema poolel. See ei tähenda üldse seda, et lapsel on alati õigus. See tähendab, et laps on väärt lisajõupingutust; et iga armastuseraas, mis te lapsele jagate, annab positiivse tulemuse.

Kõige olulisem saladus laste kasvatamisel: vaatamata kõigile sel teemal kirjutatud raamatutele ei ole karistamisest kasu. Karistamine muudab lapse käitumise alati halvemaks. Karistamise vältimine on kõige olulisem asi, mida te saate teha selle nimel, et kasvatada lapsed, kes on vastutustundlikud ja hoolivad. Suunake lapsi karistamise asemel ja seadke nende käitumisele piirid, kuid suhtuge alati empaatiaga nende tunnetesse – ka nendesse, mida nad tunnevad teie seatud piiride suhtes. Nii empaatia kui ka suunamine/piirid on olulised, kuid eraldi võttes ei taga kumbki edu.

Mis see on, mida lapsed vajavad (aga millest keegi teile ei räägi)? Turvalist kohta, kus väljendada oma tundeid, nii et teie neid „kuulate“. Kui te soovite kasvatada last, kes juhib oma käitumist, peab ta esmalt juhtima tundeid, mis seda käitumist tekitavad. Ja kui tahate last, kes oskab oma emotsioone juhtida, siis peab ta esmalt teadma, et tal on (teie süles) turvaline koht nutta ja raevutseda, nii et tema tundeid ei suruta kohe kiirelt kussutamisega maha. Naer vabastab samamoodi pingeid nagu pisarad, nii et lastega mängimine on ka suurepärane viis, kuidas neile hirmude ja pingete väljendamisel toeks olla. Lapsed, kes leiavad väikesest peast suurte emotsioonide väljendamisel abi, õpivad juba varakult oma tundeid (ja seega ka käitumist) juhtima.

Mis see on, mida laps sooviks, et teie mõistaksite? Seda, et ta on kõigest laps, kes püüab anda endast oma parima. Eeldage temalt eakohast käitumist, mitte täiuslikkust, ning pange paika prioriteedid. Laps võtab teie endi silme all kuju, ta areneb veel ning kasvab ebakohasest käitumisest välja. Tema segamini tuba pole pooltki nii oluline kui see, kuidas ta väikevenda kohtleb.

Kõige kasulikum mantra: ärge võtke seda isiklikult. Sõltumata sellest, mida laps teeb, on märksa lihtsam rahulikult reageerida, kui te tabate ära, millal te hakkate närvi minema. Asi ei ole teis, vaid teie lapses, ebaküpses inimolendis, kes annab endast parima, et õppida ja kasvada – teie toetusel. Arendage oma huumorisoont. See aitab ka vältida võimuvõitlust. Võimuvõitlust pole võimalik võita. Ärge sundige peale oma õigust, vaid aidake lapsel auga olukorrast välja tulla. Kui keegi teid närvi ajab, siis kasutage võimalust ja katsuge aru saada, miks see nii on, siis see ei kontrolli enam teie käitumist.

Pidage rasketel aegadel meeles: kõikide käitumisprobleemide põhjus on rahuldamata jäänud põhivajadused. Rahuldage laste vajadus une, toidu, lõõgastumiseks vajaliku aja, kallistuste, kontakti, lõbu, loova tegevuse ja turvalisuse järele. Andke juba ette lastele teada, millist käitumist te neilt ootate. Pakkuge neile tugiraamistikku, õpetades neid pisihaaval, nii et nad omandavad selle, mida neilt oodatakse. Lapsed tahavad olla edukad. (Kui ei taha, siis on tegu suhte-, mitte käitumisprobleemiga.)

Kes on parim kasvatusekspert? Teie enda laps. Las ta näitab teile juba imikueast peale, mida ta vajab. Kuulake oma südant. Olge valmis muutuma ja arenema ning õppige seda protsessi nautima.

Mis on ainus kindel asi? Muutus. See, mis toimis eile, ei toimi homme, nii et teie kasvatuslik lähenemisviis peab arenema koos lapsega. Tundub, et me saame just sellise lapse, kes õpetab meile seda, mida meil on vaja õppida.

Mis on kõige olulisem: olge lapsega kontaktis ja ärge taganege iial armastusest, isegi mitte hetkeks. Tegelik põhjus, miks lapsed tahavad teha seda, mida teie soovite, on see, et nad armastavad teid ja soovivad teile meelehead teha. Eelkõige aga hoidke oma suhet lapsega. See on ainus vahend, millega last mõjutada. See on asi, mida laps kõige rohkem vajab. Ja see lähedus teebki kogu selle lapsevanemaks olemise vaeva tasa.