Читать книгу Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed - Laura Markham - Страница 6
ESIMENE OSA
ENESE REGULEERIMINE
1
RAHUMEELSED VANEMAD KASVATAVAD RÕÕMSAID LAPSI
Teie esimene kohustus lapsevanemana
ОглавлениеTeadvelolek tähendab seda, et sa lased emotsioonil ennast vallata ja siis sellel mööduda, ilma et sa selle peale reageeriks.
Benedict Carey1
Teadvelolek tähendab seda, et sa ei löö kedagi suu pihta.
Üheteistkümneaastane laps (tsiteerinud Sharon Salzberg2)
Teie laps käitub suure tõenäosusega lapsena, mis tähendab, et ta on inimene, kes veel õpib; tal on teistsugused prioriteedid kui teil ning ta ei suuda alati oma tundeid või käitumist kontrollida. Selge see, et tema lapselik käitumine vihastab teid kohati. Aga küsimus on selles, millal me ise hakkame lapse moodi käituma. Kui tahame, et laps õpiks täiskasvanuna käituma, siis peab keegi seda ju tegema! Kui me suudame olla enesest teadlikud, mis tähendab, et me märkame oma emotsioone ja laseme neil mööduda, ilma et me nende peale reageeriksime, siis näitame eeskuju, kuidas oma emotsioone reguleerida. Lapsed aga õpivad meid jälgides.
Sellel, miks lennufirmad käsivad meil esimesena hapnikumaski ette panna, on kindel põhjus. Lapsed ei ulata neid võtma ja ei oska neid õigesti kasutada. Kui me kaotame tegutsemisvõime, siis ei saa lapsed päästa ei meid ega iseennast. Nii et isegi siis, kui me oleme valmis laste päästmise nimel ennast ohvriks tooma, on ikkagi meie kohustus esmajärjekorras endale mask ette panna.
Lapsed ei suuda ise oma raevu talitseda. Nad ei leia teed näiteks armukadeduse segadikus, mis sunnib neid väiksemat õde lööma. Nad vajavad meie abi, tulemaks toime hirmuga, et äkki me ei armasta neid, kuna nad pole mingil põhjusel küllalt head. Nad teavad, et kui nad on küllalt head, siis ei taha nad väiksemat õde lüüa, salaja šokolaadi näpata või röökides põrandale viskuda. Kuid nad ei saa sinna mitte midagi parata, ükskõik kuidas nad ka ei üritaks. (See on umbes sama lugu, kui me ei suuda lihtsalt teisele koogitükile vastu panna ja sööme selle ära.)
Nii et nagu hapnikumaski puhulgi on teie ülesanne aidata lapsel oma emotsioonidega toime tulla, mis aitab temal omakorda oma käitumisega toime tulla. Kahjuks on aga nii, et kui te olete stressis, väsinud ja tühi, siis te ei suuda lapsele konstruktiivselt toeks olla, täpselt nagu siis, kui peaksite lennukis teadvuse kaotama.
Just sellepärast ongi teie esmane kohus lapsevanemana omaenda sisemisest seisundist teadlik olla. Teadvelolek on endast välja minemise vastand. Ärge saage valesti aru: teadvelolek ei tähenda sugugi seda, et te ei tunne justkui viha. Endast teadvel olemine tähendab seda, et te pöörate tähelepanu sellele, mida tunnete, kuid ei käitu selle kohaselt. Viha käib kõigi suhetega kaasas. Aga kui te sellele tundele sõnade või tegudega arutult reageerite, siis mõjub see kasvatustööle halvasti.
Emotsioonid on kasulikud – need on nagu auto armatuurlaual põlevad tulukesed. Kui te näete punast vilkuvat tuld, siis te ei kata ju seda kinni ega rebi juhtmeid katki. Te võtate informatsiooni teatavaks ja käitute vastavalt sellele, viies näiteks auto õlivahetusse. Inimemotsioonide puhul on aga keeruline see, et me oleme sageli segaduses ja ei tea, mida teha, kui me neid tunneme. Me oleme programmeeritud reageerima kõikidele „negatiivsetele“ emotsioonidele (punastele tulukestele psüühikas, mis päeva jooksul põlema löövad) kolmel viisil: võitlemisega, põgenemisega või paigale tardumisega.
Enamikus hädaolukordades on see õigustatud. Kuid laste kasvatamine pole hirmudele vaatamata siiski hädaolukord. Nii laste kasvatamisel kui ka elus üldse on häirivatele emotsioonidele kõige arukam reageerida mõeldes, kuid mitte reageerides. Ehk teiste sõnadega: ärritusseisundis ei tohi mingeid samme astuda.
Võite päris kindel olla, et leiate end aeg-ajalt võitle-või-põgenehormoonide meelevallast, aga kui te harjutate ennast märkama, millal n-ö katus hakkab sõitma, siis on teil võimalik ennast tagasi rahumeelsuse seisundisse suunata. See rahulik paik teie sisimas tagab selle, et teie sammud on targad ja tulvil armastust.
Aga mis juhtub siis, kui me lihtsal ei jõua seda teha? Kui miski, mida laps teeb, ajab meid hulluks ja meil ei õnnestu vaatamata jõupingutustele maha rahuneda?
1
Benedict Carey, „Lotus Therapy,“ New York Times, 27. mai 2008.
2
Sharon Salzberg, „Real Happiness: The Power of Meditation (Workman, 2010), lk 107.