Читать книгу Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed - Laura Markham - Страница 3

Laste kasvatamine on üks raskemaid ülesandeid. Igapäevase elu pingete tõttu tunnevad paljud lapsevanemad süümepiinu ja kannatavad selle tunde all, et nad saaksid paremini hakkama, kui oleks natukenegi rohkem aega; kui nad poleks nii väsinud või teaks lihtsalt, kust pihta hakata. Inimolendid pole loodud taluma nii suurt stressi, nagu tänapäevane elu meie õlgadele paneb – selle tulemusena on raske kuulda oma loomulikke instinkte laste kasvatamisel. Tundub, nagu me oleksime sunnitud kasvatama lapsi oma vabast ajast, pärast seda, kui oleme toime tulnud tööl esitatud nõudmistega, tööle- ja kojusõiduga ning majapidamisülesannetega. Veelgi hullem on aga see, et meie kultuur nõrgestab meie suhet lastega ja meelitab nad meie juurest liiga vara ära.

Kuid on vanemaid, kel õnnestub kasvatada ilma suurema draamata imetoredaid lapsi. Tundub, et nad on iseenda kui lapsevanemaga rahujalal. Nende lastel läheb hästi. Mis nende saladus küll on? Mis see on, mille tulemusena on nende lapsed toredad teismelised ja täiskasvanud? Mis siis, kui te saaksite teada, mida nad teevad, ja rakendaksite seda ka oma laste puhul?

See pole sugugi võimatu. Need vanemad teavad seda saladust. Või õigupoolest on neil peas terve salaelu. Nad räägivad lastega teistmoodi. Nad räägivad iseendaga teistmoodi. Nad lähenevad kogu kasvatamisprotsessile hoopis teisest vaatenurgast. Võib öelda, et neil on olnud mõned suured ahaa-hetked, mis on nende kasvatusmeetodit muutnud. See aga muudab igal tasandil seda, kuidas me lapsi näeme ja neile reageerime. Lühidalt saab aga selle kokku võtta kolme suure põhimõttena, mis on lihtsad ja mida iga lapsevanem saab järgida.

KOLM SUURT PÕHIMÕTET

1. Enese reguleerimine

Enamik lapsevanemaid leiab, et kui laps „käituks hästi“, siis nad suudaksid säilitada ka meelerahu. Tegelikult on aga nii, et just iseenda emotsioonide ja käitumise juhtimine võimaldab meil ennast lapsevanemana rahumeelsemana tunda. Me ei saa ju kontrollida lapsi ega seda, milline elu neile on antud, küll aga saame alati kontrollida oma käitumist. Lapsevanemaks olemine ei puuduta mitte niivõrd seda, mida laps teeb, vaid seda, kuidas meie sellele reageerime. Kui päris täpne olla, siis ei leia suurem osa sellest, mida me nimetame kasvatamiseks, tegelikult aset lapsevanema ja lapse vahel, vaid lapsevanema sisimas. Tormi puhkedes on lapsevanema reaktsioon see kas maha rahustada või kütta täielikuks tsunamiks. Rahu säilitamine, et reageerida sellisele lapsikule käitumisele ja selle taga peituvatele tormistele emotsioonidele konstruktiivselt, eeldab ka seda, et me ise areneksime. Kui me suudaksime neid hetki, mil meid aetakse endast välja, ära kasutada selleks, et mõelda ja mitte reageerida, siis märkame, kui hakkame tasakaalu kaotama, ja saame ennast õigele teele tagasi juhtida. Selline sisemine areng on väga raske, kuid just see võimaldab meil saada rahumeelsemaks lapsevanemaks – ning üks päev korraga.

Selle põhimõtte ahaa-hetk on see, et täiskasvanu rahumeelsus mõjutab last märksa tugevamalt kui karjumine. Teie enda emotsionaalne regulatsioon – mis on lihtsalt peen viis öelda, et te säilitate rahu – võimaldab teil kohelda kõiki inimesi, ka lapsi rahulikult, lugupidavalt ja vastutustundlikult. Ja selle tulemuseks on lapsed, kes on emotsionaalselt tasakaalukad, lugupidavad ja vastutustundlikud. Selle raamatu esimeses osas pakutakse teile vahendid, mille abil juhtida oma emotsioone ka neil päevil, kui laps teid endast välja viib.

2. Sideme loomine

Lapsed arenevad hästi, kui nad tunnevad sidet ja seda, et neid mõistetakse. Kasvatamine sõltubki ennekõike just teie sidemest lapsega. Ja kogu lugu. Vastasel juhul pole teil õieti mingit mõju („minu laps ei kuula mind!“) ja kasvatamine muutub kurnavaks ning tänamatuks tööks. Lastel on vaja tunda vanematega sügavat sidet, muidu ei tunne nad ennast täiesti turvaliselt ja nende aju ei tööta nii hästi, et reguleerida emotsioone ja järgida vanemate juhiseid. Nii et sidemele keskendumine ei tähenda ainult seda, et teil on rõõmsamad lapsed, vaid nendega on ka lihtsam hakkama saada. Ja ahaa-hetk? See on just selline armastav side, mis paneb südame sulama ning muudab kasvatamise taas rõõmu pakkuvaks tegevuseks. Raamatu teises osas näetegi, kuidas tugevdada sidet lapsega.

3. Juhendamine, mitte kontrollimine

Väikesed inimolendid punnivad jõule ja kontrollile samamoodi vastu nagu suured. Õnneks on nad aga alati avatud meie mõjule – vähemalt seni, kuni nad meist lugu peavad ja tunnevad, et on meiega seotud. Toredad ja vahvad lapsed kasvavad siis, kui neid juhendada: käsitleda nende emotsioone, juhtida nende käitumist ja arendada nende oskusi-andeid, selle asemel et neid kohese kuulekuse eesmärgil kontrollida. Hoolivad lapsevanemad teavad, et see, mida nad täna teevad, aitab lapsel saada selleks, kelleks ta peab saama, või hoopistükkis takistab seda. Nad juhivad emotsioone, nii et lapsel areneb välja emotsionaalne intelligentsus, mida on vaja tunnete juhtimiseks ja arukate otsuste langetamiseks. Nad ei kasuta karistamist (isegi mitte nurka saatmist), vaid empaatilisi piire, mille abil nad suunavad lapse enesedistsipliini arengut, sundimata last lihtsalt pimesi kuuletuma. Nad juhinduvad põhiväärtustest, nii et nad ei tunnista kompromisse lugupidava käitumise ja perega koos veedetava aja osas, kuid ei tee samas pisiasjadest ka tarbetult suurt numbrit. Selle tulemuseks on veelgi rahumeelsemad lapsevanemad ja rõõmsamad lapsed. Ahaa-hetk on aga see, et pikas perspektiivis on juhendamine rõõmsameelsete ja vastutustundlike inimeste kasvatamisel märksa tõhusam kui traditsioonilised kasvatusmeetodid, mille tulemused on lühiajalised. Raamatu kolmandas osas näidatakse, miks ja kuidas sellist last kasvatada.

Mille poolest see raamat eriline on

Enamik kasvatusteemalisi raamatuid räägib sellest, kuidas lapse käitumist muuta. See raamat aga aitab teil toetada lapse arenemist tema parimaks minaks. Kuid me läheneme sellele kolmest suurest põhimõttest lähtuvalt: need olid enese reguleerimine, sideme loomine ja juhendamine. Te näete, et need kolm põhimõtet jooksevad läbi kogu selle raamatu ning on esimese, teise ja kolmanda peatüki keskmeks. Selleks et last efektiivselt juhendada ja temaga side luua, tuleb kõigepealt juhtida iseenda emotsioone. Siit leiategi meeldetuletusi, kuidas ennast reguleerida, et saaksite oma tasakaalu tagasi enne, kui sekkute lapse käitumisse. Kuna side on rahumeelse kasvatamise süda, rõhutatakse raamatus ikka ja jälle vajadust lapsega sidemes olla sõltumata sellest, kas te üritate parasjagu last majast hommikul välja saada või takistada tal oma väikevenda löömast.

Raamatu kolmas ja kõige pikem osa – juhendamine, mitte kontrollimine – keskendub lapsele. Kuid selle asemel, et anda näpunäiteid, kuidas karistuste ja meelitamisega tema käitumist kontrollida või temaga manipuleerida, on siin toodud hoopis samm-sammulised juhised, kuidas kasvatada last nii, et see toetaks tema lühiajalist ja pikaajalist arengut ning ta saaks enesekindlaks, vastupidavaks, tugeva enesedistsipliiniga ja emotsionaalselt intelligentseks inimeseks. Keskendume igapäevasele suhtlemisele lapsega, mis jaguneb kolme põhikategooriasse, millest igaühele on pühendatud eraldi peatükk.

Emotsioonide juhtimine. Väikelaste aju nagu nende kehagi areneb alles välja ja seega pole ratsionaalne pool nende ajust veel õppinud jõulisi tundeid taltsutama. Ükskõik, kas me ise tajume seda või mitte, aga me saadame lapsele pidevalt tunnete kohta sõnumeid, viidates, et need on kas ohtlikud või kuuluvad lihtsalt inimeseks olemise juurde. Annan siin teile vahendid, millega juhendada last nii, et ta suudab oma tundeid ja seega ka käitumist paremini juhtida.

Armastav juhendamine. Lapsed eeldavad, et me juhendame neid selles suures ja segadust tekitavas maailmas. Kahjuks aga käsivad meie endi lapsepõlvekogemused ja vahel ka kultuuriline taust juhendada meil lapsi karistuste, jõu ja kontrolli abil. Ähvardamise („ma loen nüüd kolmeni, ja siis…“) või manipuleerimise asemel peaksime jõudma lapse käitumise juurteni, selle all peituvate tunneteni. Aitan teil nende tunnetega toime tulla ja arendada lapse emotsionaalset intelligentsust, nii et ta õpib ise oma emotsioone ja käitumist juhtima, mille tulemusena arenebki välja enesedistsipliin. Kui otsite positiivsemat lähenemisviisi, mille tulemusel lapsed tahavad ise paremini käituda, siis on see peatükk just teile.

Oskuste-annete toetamine. Lapsed on loomu poolest uudishimulikud, kuid meie ise õõnestame üsnagi sageli nende õppimisjanu.

Tuginedes raamatus toodud sideme loomise, emotsioonide juhtimise ja positiivse juhendamise põhimõtetele, pakub viimane peatükk vahendeid, millega toetada lapse loomupärast uudishimu ja tema tärkavaid huve ning kirgi, kasvatades samas elus läbilöömiseks vajalikku enesekindlust ja vastupidavust.

Kõigi nende teemade puhul rakendame eespool nimetatud kolme põhimõtet. Pakun kõikides peatükkides vanusegruppide kaupa abivahendeid, et saaksite neid ellu viia. Kui te vanusegruppide kohta loete, siis saate aru, miks vastsündinu rahustamine ja väikelapse jonnihooga tegelemine aitab arendada lapse võimet taluda nelja-aastasena pingeid, saada kuueaastasena läbi oma õdede-vendadega või hakata kaheksa-aastasena vastu kiuslikele koolikaaslastele. Kuigi see raamat käsitleb teemasid kuni üheksanda eluaastani, saate kenasti aru, kuidas vältida sellise lapse kasvatamist, kes lahkub kaheteistkümneaastaselt ust paugutades kodust või eksperimenteerib viieteistaastasena narkootikumidega. Iga peatüki lõpus on tegevusjuhised, konkreetsed näpunäited, mis aitavad teil toime tulla igapäevaste probleemidega lastekasvatuses. Loodan, et hakkate eksperimenteerima, mängima ja neid oma perele kohandama.

Ühtlasi selgitatakse igas peatükis, kuidas leida neid kolme põhimõtet kasutades lapsevanemana meelerahu, kindlus ja rõõm. See on raske töö. Aga teid ootab ees vääriline tasu. Sedamööda, kuidas te hakkate üha vähem karjuma ja loote lapsega tugevama sideme, muutub laps iga päevaga järjest koostööaltimaks. Kuid veelgi olulisem on see, et te näete, kuidas temast areneb rõõmsameelne, enesekindel ja sisemise distsipliiniga inimene. Tegelikult on niimoodi kergem lapsi kasvatada. Karjumine, ähvardamine ja karistamine rikuvad kõigi päeva ära. Rahumeelsetel lapsevanematel on palju lihtsam säilitada rahu ja olla kannatlik. Miks? Sest sellise kasvatusviisi tulemuseks on paremad suhted laste ja vanemate vahel, mille tulemuseks on omakorda paremini käituvad lapsed ja vanemad, kes tunnevad oma lapsest suuremat rõõmu. Rahumeelsed vanemad on leidnud tegelikult viisi, kuidas lapsevanemaks olemisest taas rõõmu tunda.

Te võite olla rahumeelsem lapsevanem

Armastava, hoolivama, karjumis- ja kriitikavaba kodu tagamine pole mitte üksnes kingitus mu lastele, vaid ka mulle endale. Olen tohutult arenenud ja mitte üksnes lapsevanemana, vaid ka inimesena. Olen Laura Markhamile ääretult tänulik. Ta on nagu valguskiir minu elus.

Jennifer, nelja lapse (vanuses viisteist, kaksteist, üheksa ja kuus) ema

Selle raamatu aluseks on minu töö tuhandete lapsevanematega nii veebilehe Aha!Parenting kui ka personaalse nõustamise kaudu. Olen õppinud kliiniliseks psühholoogiks, spetsialiseerudes just lapse arengule ja kasvatamisele. Mõtlen ikka ja jälle, mis see on, mis aitab lastel paremini areneda, ja töötan koos lapsevanematega, et toetada neid rõõmsate, emotsionaalselt tervete ja sisemise distsipliiniga laste kasvatamisel.

Mida rohkem on lapsevanemaid, kellega ma kokku puutun, seda kindlam on mu veendumus, et kõik vanemad annavad oma laste heaks parima.

Kuid enamik neist pole lihtsalt saanud vajalikku informatsiooni, mis aitaks nende lapsel toredaks inimeseks kasvada. Õigupoolest kuulevad lapsevanemad suurel hulgal hoopis vastupidiselt mõjuvat informatsiooni ja isegi kahjulikke nõuandeid, mis teevad laste kasvatamine väga raskeks:

„Kuidas ta õpib ennast ise maha rahustama, kui te ei lase tal karjuda?“

„Kiitke teda võimalikult sageli ja kinnitage talle, et ta on hea laps.“

„Oh, ta on pahas tujus – viige ta mõtted kähku mujale!“

„Parim viis, kuidas ostukeskuses jonnimisele lõpp teha? Öelge lapsele, et lähete ära koju, ja hakake lihtsalt astuma. Uskuge mind, ta järgneb teile!“

„Ta lihtsalt manipuleerib teiega.“

Nagu ma edaspidi selgitan, tekitavad paljud tänapäeval levinud kasvatusvõtted laste ja vanemate vahel tarbetut võitlust ja pingeid. Meil kästakse lapse käitumist kontrollida, aga kuidas seda teha? Jõust on abi üksnes väikeste laste puhul ja kui me ei reageeri seda käitumist põhjustanud vajadustele ja emotsioonidele, läheb probleem üha hullemaks. Samal ajal takistame me aga pahaaimamatult tervet emotsionaalset arengut, mida me ju oma lastele soovime. Veelgi hullem on aga see, et see võib nõrgestada meie empaatiatunnet lapse vastu, sest selle asemel, et käituda instinkti järgi, mis käsib meil lapsukese vajadustele reageerida, muudame südame kõvaks. Kuulen ikka ja jälle, kuidas lapsevanemad väljendavad soovi, et nad oleks selles raamatus toodud põhimõtteid mõistnud juba siis, kui nende laps sündis. Selle raamatu eesmärk on aidata teil luua lapsega hea suhe ja kasvatada üles rõõmsad, sisemise distsipliiniga ning emotsionaalselt terved inimesed.

Suur armastus

Olete jõudnud õigesse kohta, sõltumata sellest kas te otsite kasvatuslike otsuste tegemiseks teaduslikel tulemustel põhinevaid soovitusi, murrate pead mingi konkreetse probleemi lahendamise üle või tahaksite parasjagu nõutusest juukseid peast välja kitkuda. Mitte keegi pole kogu aeg täielikult rahumeelne, muidu oskaksime ju kõik õigesti käituda. Iga kord, kui otsustate kinkida endale ja oma lapsele rohkemat osavõtlikkust ja mõistmist, astute sammukese sisemise rahu ja suurema õnne poole.

Kui te seda raamatut loete, siis kiitke ennast iga õiges suunas astutud sammu eest. Muutused tulevad ikka sammhaaval. Elu on lihtsalt hetkede kogum ja iga hetk annab meile uue võimaluse suunda muuta. Ka siis, kui reageerime teistmoodi üksnes paarile täna aset leidnud asjale, liigume uues suunas. Ja veel enne, kui me sellest arugi saame, leiame end juba täiesti uuel maastikul.

Me kõik tahame kasvatada selliseid lapsi, kellega me jääme lähedaseks, kes meid armastavad ja kes kannavad edasi meie armastuse pärandit ka siis, kui meid enam pole. Me kõik soovime, et meie täiskasvanud lastel läheks meie antud juurte ja tiibadega hästi; et nad saaks vaadata tagasi lapsepõlvele, mis on tulvil selliste vanemate armastust ja naeru, kes tekitasid neis tunde, et kõik on võimalik. Ja te loote oma laste lapsepõlves iga päev sellist tulevikku.

Pole olemas täiuslikke lapsevanemaid ega täiuslikke lapsi. Kuid on palju peresid, kes elavad suures armastuses. See raamat on pühendatud teile, kes te loote ka sellise pere.