Читать книгу Maa=ilm - Mikk Sarv - Страница 10

Kolmest võõraste võiduloost esimene, venelaste lugu on nii hiljutine, et sel pole meie üle võimu. Teame, et meie teadus- ja hariduslugu, majandus- ning kunstielu edenes uskumatult suure hooga kuni nõukogude okupatsioonini. Siiski oli kolmkümmend aastat tagasi ka meie endi hulgas rohkesti neid, kes seda lugu edasi kõnelesid.

Teine, rootslaste võidulugu on palju kaugemal ajaloos. Seetõttu unustame enamasti jesuiitide gümnaasiumi osa meie ülikoolihariduse sünniloos, kuigi sellele viidates võiksime võita väärikust ja lugupidamist Lõuna-Euroopa katoliiklikes maades.

Kolmas võõras võidulugu jüriööst on nii kaugel ajaloos, et ikka ja jälle laseme ennast sellega pimesi samastada. Otsime haletsemist oma ülitäbara majandusliku ja õigusliku olu pärast neljateistkümnenda sajandi algul ning oleme kergel käel valmis enda peale võtma paljude vaimulike mõrvamise süükoorma, kui me Eestit tutvustavates turismiteatmikes seda lugu pidevalt paljundame ja edasi jutustame.

Meie oma võiduloo võti peitub maarahva loomuses. Mereäärse rahvana olime vastuvõtlikud kõigele heale ning arengutasemelt võrdväärsed teiste lähirahvastega. Läbi aegade pole selles midagi muutunud. Tõsi, oma ajaloo sõnastamise söakus on alles esimesi võrseid ajamas.

Selleks peame kõrvutama erinevate võimude lugusid meie ümber ajast aega. Neid võrreldes selgub, et tegelikult ei pea me sugugi enam toitma Saksa ordu vaimu tema võidulugu munkade mõrvamisest ikka ja jälle üle jutustades. Me olemegi lõpuks vabad ja võime ise oma lugu kõnelda.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et lugude rääkijad ei kõnele eales tõtt … Kuid neid tuleb hoolega kuulata, sest lugudes on tõde sees.

Nii on tõde sees ka Saksa ordu lugudes Padise munkade mõrvamisest – kloostri põlemist tõendavad väljakaevamised ja muud ajalooallikad. Kuid selgub ka, et Padise kloostri vaimulikud astusid Saksa ordule tülikalt vastu. Padisega arvete õiendamiseks olid mässavad talupojad ordule hädavajalikud.

Saksa ordu võiduloo vastu on välja astunud teoloog Uku Masing, kes pühendas sellele raamatu „1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult”. Ta toob mitu värvikat näidet ordu vägivallast vaimulike kallal. Nii soovib Masing näidata, kuidas ka jüriöö ülestõusu sündmuste käigus oli ordu võimeline mõrvama vaimulikke.

Ordu võiduloo järgi muutusid talupojad pööraseks kloostri ja Taani kuninga vasallide ränga rõhumise tõttu. Padise kloostril oli Harju- ja Virumaal mitu valdust, kuid mungad ja maarahva hulgast pärit ilmikvennad toetasid maarahvast. Nii olid kabelid ja kloostrimõisad kohtadeks, kus omavahel taipamisi vahetati ja ka ebakindlaks muutuva poliitilise olukorra üle aru peeti.