Читать книгу Maa=ilm - Mikk Sarv - Страница 9

Hoolides maarahvast, meie oskusest suhelda kõige elava ja olevaga, meie lähedusest puude ja ravimtaimedega, riivab valusalt kõrvu mõnigi lugu, mida meie kohta kõnelevad võõrrahvad oma ajalookroonikais ja mida kahjuks ka ise edasi kõneleme. Üks neist on uhkeldav jutt, kuidas meie esivanemad olla põletanud Padise tsistertslaste kloostri ja tapnud nii munki kui ka kloostriga liitunud ilmikvendi. Olid ju just tsistertslased need, kelle teadmised aiandusest ja ravimtaimedest maarahva vaimuga kaasa kõlasid. Nende kaudu jõudsid meieni ka müüriladumise kunst ja vesiveskid.

Vallutajad jutustavad ikka oma võidulugu, kus kaotajatele on allutamine suureks õnneks. Meenutan kolme vallutajate lugu.

Veel praegugi leidub Venemaal hulganisti inimesi, kelle teada ei osanud eestlased enne nõukogude okupatsiooni lugeda ega kirjutada. Ja küüditamise eest metsadesse põgenenud olid bandiidid, mitte rahva targemad ja kultuursemad pojad ning tütred.

Oma võidulugu oli ka Rootsi kuningavõimul, kes pidi pisendama 16. sajandil Poola valitsuse ajal Tartus tegutsenud jesuiitide gümnaasiumi tähtsust. Seal koolitati maakeelseid jutlustajaid ja just selle gümnaasiumi kasvandike edu maarahva hulgas andis põhjenduse, miks Rootsi kuningas rajas 1630. aastal samadesse ruumidesse luterliku gümnaasiumi ning asutas 1632. aastal Tartusse ülikooli.

Ajaloos veelgi kaugemale tagasi minnes jõuame Saksa ordu võidulugude juurde. Ordu ristisõdades sõdimise õigustuseks oli kristlaste kaitsmine uskmatute rünnakute eest. Selleks aga oli hädavajalik sääraste uskmatute olemasolu ja nende arvu pidev kasvamine. Lisaks oli lihtne panna uskmatute süüks orduvastaste vaimulike surma.

Nii luuletas ordukroonik Bartholomäus Hoeneke 14. sajandil kokku kroonikalaulu jüriöö mässust, mida loeti-lauldi võiduloona kõigil ordu tähtsamatel kogunemistel. Laulu järgi olimegi usust taganejad, Padise kloostri munkade ja paljude teiste vaimulike mõrvajad, pimedad, meeleheitele viidud, pöörased, elajalikud mässulised.