Читать книгу Maa=ilm - Mikk Sarv - Страница 11

4. mail 1346 mälestati esmakordselt Rapla ja Keila kirikutes maarahva soost kristlasi, kes mõrvati Saksa ordu poolt jüriöö sündmuste käigus. Neid kirikuid 1346. aastal maarahvale lähedase piiskop Olavi palvel Tallinna toomkirikule kinkides oli Taani kuningas Valdemar IV nõudnud, et 4. mail ja 10. oktoobril tuleb pidada mälestusjumalateenistusi kõigile soovijatele nii kiriku sees kui ka väljas.

Rapla vanasse kirikusse mahtus õpetaja Carl Eduard Malmi hinnangul 1868. aastal kuni kaks tuhat inimest. Kui kohe pärast Harju mässu kirjutati mälestamispäeva kehtestamise tingimusse toimingud nii kiriku sees kui ka väljas viibivatele usklikele, siis mõraneb ordu lugu täielikust usutaganemisest – pigem on tegu maarahva sügava ja massilise usklikkusega.

Ameerika põlisrahvastele ristiusku jutlustanud misjonärid olid kimbatuses, kui oma põlises vaimses traditsioonis üles kasvanud indiaanlased neile teatasid, et nad kõnelevad Jeesusega. Misjonärid ainult räägivad Jeesusest, indiaanlased aga kõnelevad otse ja vahetult neile lähedase Armastuse vaimuga.

Pole põhjust kahelda, et ka meie esivanemad leidsid kiiresti tee, kuidas Jeesusega otse suhelda. See aga ei sobinud sugugi ordule. Maarahvas pidi järjepidevalt usust taganema ning ordule tülikaid preestreid ja munki tapma – vaid nõnda sai õigustada ordu vajalikkust ja olemasolu Eestimaal.

Küllap oli jüriöö sündmuste õhutajaks kümmekond aastat varem teises Taanimaa provintsis Skånes hargnenud üsna sarnane lugu. Pärast talurahva ülestõusu 1332. aastal otsustasid sealsed aadlikud ja vaimulikud valida enda kuningaks noore võimeka Magnus Erikssoni Rootsist, kes omakorda taastas kõigi Skåne vaimulike ja vasallide õigused ning ostis taanlaste poolt sakslastele panditud maa 1343. aastal 34 000 hõbemarga eest vabaks. Kuningas Magnus Erikssoni ajal pandi õiguslik alus Põhjamaade kohalikule omavalitsusele.

Jüriöö aegu saatis Magnus Eriksson laevastiku Turust ja Viiburist Tallinna appi. Tema taotlus kindlustada oma võimu Soome lahe lõunarannal jätkus ka pärast jüriööd. Sellega on seotud rannarootslaste asumine Eesti saartele ja rannaaladele. Teadaolevalt sai Padise klooster 1340. aastast alates Rootsi kuningalt kingituseks hulganisti maid Soomes Turu, Helsingi ja Porvoo ümbruses. Samast ajast on teada paljude eestlaste asumine Soome nimetatud aladele. Vähemalt osa neist olid ordu poolt vaenatud „mässulised” Harjust ja Virust.

Seepärast tasub uhkusega mõelda tagasi oma esivanemate peale ning pidada nendest lugu looga, mis tõesti loeb ja pidamist väärib.

Ja küllap on hea mõte pidada Rapla ja Keila kirikutes Tallinna piiskopi osavõtul mälestusteenistusi võõraste võidulugude nimel süüdi mõistetud kaasmaalastele.