Читать книгу Maa=ilm - Mikk Sarv - Страница 22

Saami nõiatrummidel võib sageli leida kolm naisekuju, need on Uksahkka, Sarahkka ja Juksahkka – Maderahkka kolm tütart.

Maderahkka ehk Maaema on nimi, mida kasutatakse vanaisade ja vanaemade emade ning neist vanemate esiemade kohta, kuid ka ürgse esiema tähenduses. Samamoodi on Maderah’i tähenduseks nii vanaemade-vanaisade isad kui ka ürgne esiisa.

Uksahkka ehk Ukseeit võtab Maailmaloojalt vastu lapse hinge ja paneb selle naise kõhtu. Sarahkka ehk Koldeeit kannab hoolt lapse turvalise ilmaletuleku eest ja Juksahkka ehk Vibueit tema üleskasvamise eest.

Ukseeit asub koja läve all, Koldeeit koja keskel tuleaseme all ja Vibueit koja tagaseinas, kus on koja kõige püham paik. Sealt läksid kojakatte alt ka kütid jahile, et jahiloomade kaitsevaimud ei märkaks neid uksest väljumas.

Maaema ja tema kolme tütart võib seostada ka inimese nelja vastasega teadmiste teel. Nendeks vastasteks on Carlos Castaneda raamatu „Teekond Ixtlani” järgi Hirm, Selgus, Võim ja Vanadus.

Kui inimene tahab asuda teadmiste teele, siis seisab ta tundmatu ja võõra maailma lävel. Ka püstkoda on terve maailma võrdkuju. Teadmiste otsija tahab selle uksest sisse pääseda, kuid ukse all olev vaimolend Ukseeit sisendab temasse hirmu, nii et ta ei söanda siseneda ja pöördub tagasi. Nii pannakse ka teadmiste teele asuja proovile, kuni ta lõpuks saab hirmust jagu, sukeldub läbi selle ja pääseb üle läve.

Nüüd on ta Selguse ehk Koldeeide, Sarahkka meelevallas. Kõik tundub olevat selge, soe ja turvaline, nagu ikka mõnusas püstkojas tule ääres, millel podiseb supp, küpseb kala või liha. Teadmiste teel olijale tundub, et talle on kõik selge, ning ta ei adugi, kuidas sellest tundest võrsub tema järgmine vastane, kellest ta peab jagu saama. Arvates kõike ilmselgeks, kiirustab ta seal, kus peaks tasahilju edasi liikuma, ja viivitab seal, kus peaks äkk-kiirelt toimima. Nii kulub aega, kuni ta lõpuks taipab, et kui ta tahab teadmiste teel edasi jõuda, peab ta ka Koldeeide turvalise ja õdusa läheduse seljataha jätma.

Järgmisena jõuab ta koja tagaseina pimedusse Vibueide juurde. Siin pole enam ei selgust ega valgust, soojust ega turvalisust. Nagu tõeline jahipidaja, peab ta olema valmis hiirvaikselt ja liikumatult valvama läbi öö külmas ja märjas. Kui ta sellega toime tuleb, on ta pälvinud Vibueide heakskiidu ning omandanud otsatu võimu.

Tema võim on nii suur, et see kiirgub kõikjale tema ümber, kõik austavad ja kardavad teda, nii et ta ei pane tähelegi, kuidas seesama võim on saanud tema järgmiseks vastaseks teadmiste teel. Kõik olendid põgenevad kabuhirmus tema eest, keegi ei söanda temaga suhelda. Selles võimsas üksilduses jõuab temani taipamine, et ka võim tuleb jätta seljataha. Kui see tal õnnestub, liigub ta maailmas ringi tagasihoidliku, märkamatu, rõõmsameelse ja heatahtlikuna, nii et keegi ei oska aimatagi temas peituvat sügavat selgust ja otsatut võimu. Ka kõige pisemad ja väetimad olendid suhtlevad temaga rõõmsalt ning jagavad, mida nad on kogenud.

Nii võiks jäädagi, kui poleks ees viimast vastast, Vanadust ehk Maaema. See annab endast märku väsimuse ja tüdimusena, sosistades teadmiste teel liikujale kõrva: aitab küll, sa oled seda kõike juba otsatu arv kordi kogenud, kõik on nagunii üks ja sama. Viimasest vastasest polegi võimalik päriselt võitu saada, kuid üsna mitu korda saab väsimuse ja tüdimuse nagu ussinaha seljast maha heita ning taas uue ja värskena teadmiste teel mõnda aega edasi minna. Minna edasi teedel, millel on tunda südame kutset.