Читать книгу Üks - Sarah Crossan - Страница 7

Lohe toetab end minu ja Tippi ühise

kaheinimesevoodi otsale

ja värvib oma sinikaid täis jalgade

varbaküüned metalliläikeliseks tumesiniseks.

„Ma ei tea,

teile võib seal isegi meeldida,” ütleb ta meile.

„Mitte kõik maailma inimesed pole sitapead.”

Tippi võtab küünelaki, tegutseb mu parema käe kallal ja puhub mu küüned

kuivaks.

„Ei, sul on õigus,

kõik pole tõesti sitapead,” sõnab Tippi,

„aga meie juuresolekul

muutuvad kõik sitapeadeks.”