Читать книгу Üks - Sarah Crossan - Страница 9

Ehkki teadlased on leiutanud viisi,

kuidas ühendatud kaksikuid liigitada,

on iga paar aegade algusest saati

ometi unikaalne.

Üksikasjad me kehade kohta jäävad saladuseks,

kuni me ei taha sellest rääkida.

Ja inimesed tahavad alati teada.

Nad tahavad teada, mida me täpselt jagame

püksis, nii et mõnikord me räägime neile.

Mitte et see oleks nende asi,

aga see lõpetab uudishimutsemise. Kogu see

uudishimu

me kehade suhtes häirib meid.

Niisiis:

Tippi ja mina oleme liigist

ishiopagus tripus. Meil on

kaks pead,

kaks südant,

kaks paari kopse ja neerusid.

Meil on ka neli kätt

ja üks paar täiesti normaalseid jalgu

– ajast, mil rudimentaalne jalg

amputeeriti

nagu näitusekoera saba.

Meie soolestik algab

kahes osas,

aga siis ühineb.

Ja sellest allpool me oleme

üks.

Ilmselt kõlab see nagu vanglakaristus,

kuid meil on hoopis parem kui neil,

kes elavad liitunud südamete või peadega,

või ainult kahe käega.

Tõesti, see pole üldse nii hull.

See on ju alati nii olnud.

Vaid sellist elu me ju teamegi.

Ja tegelikult

oleme tavaliselt

üheskoos

üsna õnnelikud.