Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 25

27

Osa 1. Esmatasand

haiglas. Perearst peab kasutama erilist kliinilist mõtteviisi, kui patsiendid tulevad varaste ja mitte välja kujunenud haiguspiltidega. Ühel konkreetsel sümptomil on perearsti-praksises tihti hoopis teine tõenäosus viidata mõnele haigu-sele kui haiglas ning mittedramaatilised ja ohutud haigused domineerivad ohtlike ja haruldaste üle. Sellest räägitakse lähemalt peatükis 1.5. Diagnoosimisprotsess.

Perearsti roll esitab palju meditsiinilisi väljakutseid. Pere-arstil ei pea olema ainult teadmised kogu meditsiini valdkon-nast, vaid ta peab sobitama need teadmised kokku ka nii, et see tervishoiu esmatasandil toimiks. Aeg-ajalt tuleb teha kee-rulisi kompromisse ja prioriseerimisi või tõstma ühe haiguse tähtsuselt teistest ettepoole, näiteks otsustama, kas osteo-artriiti ja südamepuudulikkust põdev patsient peaks saama valuvaigisteid, mis võivad südamepuudulikkust süvendada. Osa arvab, et on võimatu teada „kõige kohta kõike“. Perearst ei peagi seda tegema. Küll aga peavad tal olema strateegiad ülesannete lahendamiseks ja ta peab kasutama oma vajalikke teadmisi, kui see on aktuaalne.

Tõenäosuse arvestamine on peremeditsiinis keskne oskus. Arstidele on õpetatud pidama kinni erialastest ideaalidest, mida ei ole alati võimalik realiseerida. Pragmaa-tik peab võtma seisukoha, kas kaalu alandamine või suitseta-mise lõpetamine on patsiendi jaoks hetkel reaalne eesmärk. Arst peab hindama ka seda, milliseid patsiendi paljudest kaebusest jõuab 15–20-minutilise visiidi käigus lahendada.

Perearstisüsteem annab perearstile tähtsa ressursi-halduri rolli. Ühiskonna nimel tehakse otsuseid professio-naalsete ressursside ja rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Kas patsiendi soovile saada saatekiri eriarstile tuleks vastu tulla, kui tegu on seisundiga, mida saab ravida ka perearsti-kabinetis? Kas patsient peaks saama kõige kallima või kõige odavama vererõhuravimi, kui mõlemad on ühteviisi tõhusad?

Head peremeditsiini ei saa harrastada vaid suletud ruu-mis perearsti kabinetis. Arst peab otsima abi ja nõu paljudest kohtadest: saatma laborisse proove, saatma patsiente röntge-nisse ja teiste erialade arstide juurde ning haiglasse uurin-gutele. Perearst kasutab tervishoiusüsteemi kõiki etappe: haiglat, teiste erialade arstide ambulatoorseid vastuvõtte, taastusravi, ämmaemandateenust, psühholoogi, logopeedi, koduhooldust jms. Paljud patsiendid, eriti kroonilised hai-ged, vajavad abi mitmest instantsist. Hea perearstiabi tähen-dab, et arst võtab oma koordinaatorirolli tõsiselt või osaleb seal, kus koordineerimise eest vastutavad teised. Pikaajalise haiguslehe puhul võiks perearst osaleda „vestluskohtu-mistel“ patsiendi, sotsiaaltöötaja ja taastusraviarstiga või füsioterapeudiga, et arutada võimalusi olukorra paranda-miseks. Teistel juhtudel on vaja korraldada kohtumisi kodu-hooldajate, koolipsühholoogide või kooliõega, et vahetada infot, töötada välja individuaalne kava või leppida kokku vastutuse jaotus.

Planeeritud koduvisiidid on perearstipraksises teenus, mida kavandatakse koos pereõega sihtrühmadele. Patsien-did, kellel ei ole oma puude tõttu võimalik arsti juurde minna, on koduvisiitide oluline sihtrühm. Koduvisiidid kroonilise haigusega patsientide juurde võivad aidata tagada patsientidele hea professionaalse jälgimise. Samuti toimu-vad koduvisiidid kindla kava järgi vastsündinutele. Mõni-kord on otstarbekas koduvisiidi teenus anda üle koduõele, näiteks lamatiste hooldamine või ka diabeedihaige troofilise haavandi ravimine ja hooldamine.

Haiguste ennetamine on perearsti jaoks tähtis valdkond. Perearstil on suurepärane positsioon, tal on võimalusi tervist edendavaks tööks üksikisiku tasandil. Tänu teadmistele patsiendi kogu haiguspildist, perekonna ajaloost ja elu olu-korrast võib olla lihtne tuvastada sekkumist vajavaid riski-faktoreid. Kuid lihtne on unustada, et ka patsiendil endal on palju tugevaid külgi, mida ära kasutada. Patsiendi enda kogemustel, teadmistel ja hinnangutel peaks olema keskne koht, enne kui arst tuleb välja omapoolsete nõuannete ja manitsustega.

Teadmised kohalikust kogukonnast ja lähikonnast või-vad patsiendi olukorra mõistmisel olla määrava tähtsusega. Kohaliku poliitika, ettevõtete ja organisatsioonide töökesk-konna ja isegi naabritevaheliste tülide tundmine võib anda perearstile võtme, millega avada suletud ja arusaamatu haiguspilt. Kohaliku kogukonna arst võib sattuda ka mitme tule vahele, kui tuvastab patsiendi jaoks haigust tekitavad tingimused olukorras, kus selle muutmiseks on raske midagi teha. Näiteks võib tuua peamistest tööandjatest suurette-võtted, mis lõpetavad tegevuse ja põhjustavad seetõttu töö-tuse ja stressi, psühhoaktiivsete ainete tarvitamise või vägi-valla perekonnas või kui konflikti mitmel osapoolel on sama perearst. Siis peab arst kujundama seisukoha lojaalsuse ja vaikimiskohustuse valguses.

Tabel 1.1.1. Mõni perearsti paljudest rollidest.

Isiklik arst

Hoolitseb järjepidevuse eest arsti-patsiendi-suhtes

On teadmised patsiendi, tema perekonna, suguvõsa ja lähikonna kohta

Esma-tasandiarst

Hindab varaseid ja pooleliolevaid haiguspilte

Näeb oma töös tihti kergemaid ja ohutuid haigusi

Kasutab erilist kliinilist mõtteviisi

Perearst

Kohtub igas vanuses, mõlemast soost ja kõikidest haigusrühmadest patsientidega

Ennetab, selgitab välja, ravib ja rehabiliteerib

Pragmaatik

Kasutab patsiendikeskset meetodit

Töötab „võimalikkuse kunsti“ põhjal

Ressursi-haldur

Vastutab patsiendi ravis terviku eest

On tervisesse suunatud miljardite ukseavaja ja suunaja

Koordinaa-tor

Sorteerib, teeb koostööd ja suunab

Juhendab patsiente tervisedžunglis

Tervise-edendaja

Mobiliseerib patsiendi ressursse

Tegeleb elustiili ja sotsiaalse võrgustikuga

Teda huvitavad riskifaktorid

Lähikonna-arst

Huvitub kohalikest keskkonnateguritest

On nii osaleja kui ka vaatleja