Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 32

34

Osa 1. Esmatasand

tulevad patsiendid ühe vastuvõtu jooksul välja kahe-kolme terviseprobleemiga. Vastuvõttudel käsitletakse tihti nii uusi kui ka vanu probleeme.

Hingamisteede haigused on kõige sagedasem valvearsti poole pöördumise põhjus, sellele järgnevad mittespetsiifili-sed seisundid ning lihas-luukonna vaevused. Kõige sageda-sem üksikdiagnoos on külmetused, haavad ja lõikehaavad meestel ja kuseteede põletikud naistel. Talviti on hinga-misteede haigused selges ülekaalus. Suvel domineerivad aga nahaprobleemid. Ka ööpäeva lõikes esineb erinevusi: psühhiaatrilised probleemid ja kõhuhädad on ülekaalus öösiti, samas kui sel ajal kohtab suhteliselt vähe hingamis-teede haigusi, probleeme lihasluukonnaga, silma-, kõrva-, nina- ja kurguhaigusi.

Täiskohaga töötav perearst puutub kokku umbes kaheksa tuhande erineva terviseprobleemiga, mis jaotuvad kolme-nelja tuhande vastuvõtu peale igal aastal. Need kujutavad endast mitmekesiseid sümptomeid ja on jaotunud kõikide elundisüsteemide ja diagnoosirühmade vahel ning annavad suure kogemustepagasi ja arusaama inimeste haigestumisest.

Tabel. 1.2.1. Patsientide perearsti poole pöördumise põhjused Eestis.

Tervise probleem

N

%

Konsultatsiooni keskmine kestus (±SD)

Hingamisteede probleemid

87

28,4

7,3 (±2,9)

Südame- ja vere-soonkonna probleemid

55

17,9

8,6 (±4,7)

Lihas-luukonna probleemid

42

13,7

8,5 (±4,8)

Ennetus

22

7,1

9,3 (±4,9)

Seedetraktihäired

20

6,5

7,9 (±3,9)

Neuroloogilised häired

13

4,2

9,8 (±5,8)

Nina-kõrva -kurgu probleemid

13

4,2

6,3 (±4,8)

Sotsiaalsed probleemid

11

3,5

7,0 (±4,0)

Nahanähud

10

3,2

5,8 (±2,6)

Günekoloogiline probleem

8

2,6

9,1 (±5,1)

Üldine enesetunde häire

8

2,6

8,7 (±4,3)

Hematoloogiline probleem

7

2,3

7,1 (±2,9)

Psüühilised häired

6

2,0

11,0 (±5,0)

Muud

4

1,7

6,9 (±3,7)

Kokku

306

8,9 (±4,2)

Soolised ja vanuselised erinevused arsti poole pöördumisel

Eestis pöörduvad perearsti poole sagedamini naised ning keskmiselt on iga naine käinud perearsti juures 3,1 korda aastas. Selline kallutatus järgib suurel määral soospetsiifilisi diagnoose – nagu rasedus ja raseduse ennetamine, tsüstiit – ja need on esindatud kõikides üle 15-aastaste vanuserühma-des. Samasugune sooline erinevus esineb ka Norras. Umbes 60% kõikidest kokkupuudetest esmatasandi arstiabis Norras on seotud naistega. Mis sellise sugudevahelise erinevuse taga on, on raske öelda. Kas naised on haigemad kui mehed, kas nad taluvad vähem või kasutavad nad tervishoiuteenuseid teistmoodi kui mehed? Kas nad puutuvad laste tõttu rohkem kokku nakkustega või tuleneb erinevus erinevatest profes-sioonidest ja nendega seotud vaevustest? Millist rolli mängib sugu inimese tervisega seotud haigusloo kujunemisel?

Norra andmetel esitavad naised tihemini psüühilisi vaevusi, kuse-suguelundite probleeme ja mittespetsiifilisi lihasluukonna sümptomeid kui mehed. Üks suur sümptomite rühm naiste hulgas on ärevus, lihasvalud ja günekoloogilised sümptomid. On ebaselge, kas naistel on tõesti nii palju mitte-spetsiifilisi seisundeid või ei ole meditsiinilised teadmised piisavalt hästi arenenud, et tabada ära ja registreerida naiste tegelikke terviseprobleeme. Naised toovad igal arstivisiidil välja ka keskmiselt rohkem probleeme kui mehed.

Arstivisiitide sagedus suureneb selgelt ühes vanuse suurenemisega (joonis 1.2.1), välja arvatud väikesed lap-sed. Noor täiskasvanu käib oma perearsti juures keskmi-selt 1–2 korda aastas ja vanaduspensionär 4–5 korda. Täis-kasvanute puhul paistab silma, et enda arvates hea tervisega inimesed vajavad aastas 1–2 arstivisiiti. Halvema tervisega inimestel on tavaliselt lisaks veel 4–8 arstivisiiti ja väga halva tervisega inimestel, kes käivad regulaarsetel visiiti-del ka eriarsti juures, võib aastas olla 10–20 või rohkem arstivisiiti.

Mis puutub valvearsti teenuste kasutamisse, on sugude vahelised erinevused väiksemad. Siin pole arstikülastuse sageduse tõusu seoses vanuse suurenemisega näha. Valvearsti teenuseid kasutavad kõige rohkem väikelapsed (joonis 1.2.1).

Kokkupuuted perearstiga

Vanus

Kokkupuuted valvearstiga

Joonis 1.2.1. Valvearsti ja perearsti teenuste kasutamine Norra rahvas-tiku hulgas 2010. aastal. Joonis põhineb 12,7 miljonil kokkupuutel (arsti- ja koduvisiidid) perearstiga ja 1,4 miljonil kokkupuutel valvearstiga.