Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 44

46

Osa 1. Esmatasand

Holland, aga ka Norra). Suuremates linnades on olemas ööpäev läbi avatud erakorralise meditsiini osakonnad seal alaliselt töötavate arstidega.

On näidatud, et tervishoiukulud on märksa suuremad, kui patsient pöördub otse haigla erakorralise meditsiini osa-konda. Suuremasse keskusesse valvearsti juurde tulemise eelis on see, et vajalik varustus on kohapeal olemas, vajalikke analüüse ja uuringuid saab teha, patsiendid saab koondada ühte kohta ning sel viisil muuta töö tõhusamaks. Samuti on vajalik alalise abipersonali olemasolu. Ükski valvearst ei peaks töötama üksi. See mõjutab töö kvaliteeti, kuid sel on ka tähtis ohutuse aspekt. 2010. aastal Norras tehtud uurimus näitas, et enamik valvearste olid sattunud verbaalse ja kol-mandik arstidest füüsilise rünnaku ohvriks.

Erakorralistes olukordades ja valvekeskuses kasutatavast varustusest ja kommunikatsioonivahenditest räägitakse pea-tükis 3.17. Vigastused ja mürgistused.

Erakorralist arstiabi vajavad seisundid ja pöördumised valvearsti poole (EMO-sse)

Eestis pöörduti 2017. aastal EMO-sse ca 462 000 juhul, mida on 13% enam kui 2010. aastal. Pöördujaid oli ligi 300 000 ehk iga neljas Eesti elanik. Ligikaudu 5% pöördumiste korral oli patsiendi seisund eluohtlik. Ülejäänud pöördumistest, v.a traumad ja laste pöördumised, oli 49% puhul tegu tervise-probleemidega, millega oleks patsienti võinud aidata pere-arst. Selliste juhtumite arv on tõusnud: näiteks 2010. aastal oli 39% juhtumeid, mida oleks saanud lahendada perearst. Enamik ehk 57% patsientidest pöördus erakorralise medit-siini osakonda tööpäeviti kella 8.00 ja 18.00 vahel ehk aega-del, kus abi oleks võinud saada ka perearstikeskustest.

Valvearstisüsteemi eesmärk on tagada rahvastikule meditsiiniline kiirabi väljaspool tavalist tööaega.

Norras 2005.–2007. aastal tehtud uuringu tulemused näi-tavad sama: aastas toimub 25–30 erakorralist pöördumist 100 elaniku kohta ehk iga neljas Norra elanik pöördub erakorra-lisse meditsiini. Ühtekokku tehakse valvearsti poole aastas kaks miljonit pöördumist. Neljandik neist tehakse tavalisel tööajal. Põhjustest domineerisid äge haigus (84%), vigas-tused moodustasid 16% ja vaid kolmandikku neist kõigist peeti tõsiseks probleemiks. Tavalisimad tõsised seisundid olid ajupõrutused, valud rinnus või südameinfarkt, sünkoop, krambid, liiklusõnnetused ja alkoholimürgistused. Paljude pöördumiste põhjus ei ole ainult äge haigus või vigastus. Väidetavalt oleks kuni 50% valvearsti poole pöördujatest võinud oodata ka järgmise tavalise tööpäevani. 2011. aastal avaldatud Norra uuring näitas, et umbes neljandik vastu-võttudest valvearsti juures oli seotud lihtsate probleemidega, mida oleks saanud lahendada ilma arstliku abita. Rolli mängivad ka sotsiaalsed, psüühilised ja teised tegurid, mille tõttu soovitakse oma probleemi lahendada kohe samal õhtul, kuigi meditsiinilisest seiskohast võiks sellega oodata ka järg-mise päevani. Samal ajal pole eriti kahtlustki, et inimeste eneseravi võime on viimastel aastakümnetel vähenenud, mistõttu on neil kõrgemad ootused perearstikeskuse lahti-olekuaegade, ooteaegade ja teenindustaseme suhtes. See toob

kaasa olukorra, kus paljud soovivad oma probleemi kiiret ja tõhusat lahendamist, soovitavalt ka hilja õhtul. Tabel 1.3.3 näitab, et lõviosa Norra valvearsti tööst moodustab nakkuste ja kergemate vigastuste hindamine.

Hea perearstikeskus peab jätma ruumi erakorralistele patsientidele kõikidel tööpäevadel. Samal ajal tuleb toime tulla ka plaaniliste patsientide vastuvõtmisega.

Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega

Perearstikeskuses on ennetusalane töö tihti seotud teatud vanuses laste (alla-aastaste kuni kuueaastaste) rutiinsete kontrollidega või erivajadustega laste jälgimisega. Tegu võib olla somaatilise haiguse, psüühilise haiguse või keeruliste pereoludega. Sageli on vajalik koostöö teiste asutustega. Samuti vastutab perearst riikliku vaktsineerimisprogrammi järgimise eest. Rasedusaegseid kontrolle võib teha ka pere-arst, kuigi enamasti on Eestis selleks ämmaemand ja nais-tearst. Osades piirkondades on perearstikeskused seotud ka koolitervishoiuteenuse osutamisega.

Tabel 1.3.3. Valve ajal toimunud visiitide 20 kõige sagedasema diagnoosi protsentuaalne jaotus. Arvud põhinevad 1 336 240 visiidil, mille andmed on võetud Norra valvekeskuste 2010. aastal saadetud arvetelt.

ICPC-kood

Diagnoos

%

R74

U71

S18

D01

F70

R05

H71

L81

A03

R78

R81

R76

A11

R75

R83

R21

S76

L17

D73

R72

R96

Äge ülemiste hingamisteede nakkus

Tsüstiit, kuseteedepõletik

Lahtine haav, sisselõige

Kõhuvalud, üldised

Infektsioosne konjunktiviit

Köha

Äge keskkõrvapõletik

Lihas-luukonna vigastus

Palavik

Äge bronhiit, bronhioliit

Kopsupõletik

Äge tonsilliit

Mittespetsiifiline valu rinnas

Sinusiit

Mittespetsiifiline hingamisteede nakkus

Kurgusümptomid, kurguvaevused

Mittespetsiifiline nahanakkus

Sümptomid/vaevused pöias/varbas

Gastroenteriit, oletatavasti nakkuslik

Neelupõletik

Astma

6

4

4

4

2

2

2

2

2

2

2

2

1

1

1

1

1

1

1

1

1

Kõik teised diagnoosid

57

Kokku (N = 1 336 240)

100