Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 41

43

Osa 1. Esmatasand

Kaudsed kokkupuuted

Kaudsete kokkupuudete alla kuulub ka nn vastuvõtt elavas järjekorras, mis kujutab endast neid juhte, kui patsient viibib arsti kabinetis ilma kokkulepitud vastuvõtuajata. Sellise kokkupuute tavalisemad põhjused on proovide analüüsi tulemuste küsimine, retsepti uuendamine, uriiniproovi ana-lüüsi toomine, vereproovi võtmine, õmbluste eemaldamine jt.

Enamik sellistest kokkupuudetest ei ole varem kokku lepitud ja perearstikeskusel peavad olemas olema reeglid ja võimekus tegeleda ka kõigi plaaniväliste patsientidega.

Telefonikonsultatsioonid kujutavad endast enamasti nõu küsimist lihtsamate probleemide korral, retsepti pikenda-mist, tagasisidet oma seisundi kohta või haiguslehe pikenda-mist ja lõpetamist. Ka arsti jaoks on telefon väga kasulik abivahend. Haiguse jälgimine, haiguslehele jäämine, uuri-mine ja ravitulemuste teadasaamine võivad kõik paljudel juhtudel toimuda nii, et arst helistab patsiendile. Tekstisõnu-meid kasutatakse samuti vastuvõtuaja registreerimiseks või retsepti tellimiseks, aga ka analüüsitulemuste teatamiseks, lihtsama nõu andmiseks ja jätkuvisiidi kokkuleppimiseks. Ka sellised kokkupuuted tuleb alati registreerida.

Tavakiri arstile ei ole eriti tavaline, ent osa patsiente kirjutab arstile kirja oma kogemustest, sümptomitest või soovidest. Mõnikord kasutatakse kirja ravimite, suunamiste või avalduste tellimiseks, teinekord on tegu tähtsate täpsustavate andmetega, mis vastuvõtu käigus jäid ütle-mata. E-kiri on üha laiemalt kasutusel ja ka paljude pat-sientide jaoks eelistatud ühenduse võtmise viis. E-kirju võib vaadelda ja käsitleda kirja erivormina ja ka sellena arhi-veerida, aga seaduse järgi peab konfidentsiaalse info saatma krüpteerituna.

Kokkupuudet kellegi teise kaudu tuleb samuti ette ja tava-liselt tulevad siis vastuvõtule omaksed või tuttavad: kas nõu küsima või retsepti uuendama või näiteks ka uriiniproovi tooma. Kui arst on sama pere liikmete perearst, ei ole eba-tavaline, et vastuvõttu kasutatakse pereliikme nimel millegi palumiseks või kurtmiseks. Sellistel juhtudel peaks arst tava-liselt abistama, kuid ta peab mõtlema ka sellele, kas vaikimis-kohustus seab mingeid piiranguid.

Otsesed kokkupuuted

Otsene kokkupuude patsiendi ja arsti vahel arsti vastu-võtu kujul on perearstipraksise kõige tavalisem töövorm ja arsti-patsiendi suhte loomine ja arendamine toimub peami-selt selle käigus. Alati ei ole vastuvõtu eesmärk panna diag-noos või ravida mingit haigust. Vastuvõtu teema võib olla ka kokkulepitud tervisekontroll või lihtsalt seisundi korduv hindamine, järelkontroll. Käesolevas raamatus kirjeldame tavasid ja tegevusi sümptomite ja haiguste uurimisel, kuid puudutame ka vastuvõtu kasutamist teistel eesmärkidel (vt 5. osa). Otsesed kokkupuuted saab rühmitada selle järgi, kes on kellega ühendust võtnud ja mis on selle eesmärk.

Uus probleem või haigussümptom toob patsiendi arsti juurde. Meditsiiniõpikutes on tihti fookuses uus sümptom uuel patsiendil, kuid perearsti töös moodustavad sellised

patsiendid vähem kui poole kõikidest vastuvõttudest. Tihti võib kolmandik päeva patsientidest tulla vastuvõtule ägedalt tekkinud vaevuste ja probleemidega, näiteks hingamisteede nakkuse, traumade või kõhuvaludega. Ülejäänud patsiendid on need, kes on olnud perearsti ootejärjekorras ja saabuvad n-ö plaaniliselt.

Kokkulepitud tervise või haigusseisundi kontroll on olu-line perearsti töö osa. Mõnikord on kokkulepitud kontrol-lide eesmärk jälgida haigusseisundi kulgu (näiteks selja- ja liigesvalud), teinekord olukorra kokkuvõte pärast uuringu-tulemuste teadasaamist (näiteks ööpäevaringne ambula-toorne vererõhu uuring või antikehade uuring tsöliaakia korral), teinekord soovib arst kontrollida, kas ravi mõjub või mitte (näiteks astma ravim, füsioteraapia või toitumis-muudatused) ja osade seisundite korral on järelkontrollid vajalikud võimalike tüsistuste kontrolliks (näiteks pärast ägedat keskkõrvapõletikku või neeruvaagnapõletikku).

Tervete tervisekontroll (lk 918) ja erinevate tõendite soov (lk 63) on üsna sage perearsti juurde aja broneerimise põhjus.

Kroonilise haiguse regulaarne kontroll on tähtis osa pere-arsti igapäevatööst. Haiguse olemuse ja määratud ravi alusel tuleb koostada igale patsiendile individuaalne, konkreetse sisu ja kindlate intervallidega jälgimise programm. Mõni-kord teeb perearst selliseid jälgimisvisiite ise, sageli on aga kaasatud pereõde. Patsient kaasatakse oma haiguse jälgimise programmi koostamisse, temaga lepitakse kokku vajalikud tegevused ning järgmine vastuvõtuaeg. Perearstikeskuses võib ka olla kokkulepitud süsteem krooniliste haigustega pat-sientide aktiivseks jälgimiseks ja vastuvõtule kutsumiseks. Peatükis 5.2. Perearst ja kroonilise haigusega patsiendid räägitakse selliste jälgimissüsteemide ülesehitusest lähemalt.

Koduvisiit

Vanasti olid peaaegu kõik kokkupuuted patsientidega kodu-visiidid. Norras tehtud uuringute andmetel oli 1950ndatel perearsti iga viies kokkupuude patsiendiga koduvisiit, samas kui 1980ndate lõpus tehtud uurimus näitas, et siis moodus-tasid need visiitidest vähem kui ühe kümnendiku. Täna-päeval moodustavad koduvisiidid nii Norras kui ka Eestis u 1% perearstipraksise vastuvõttudest. Eestis on see seletatav liikumisvõimaluste ja koduõendusteenuse kättesaadavuse paranemisega, samuti on perearstikeskuses võimalik teos-tada haigusseisundi diferentsiaaldiagnostilisi uuringuid, mida kodustes tingimustes teha ei saa.

Arstikabinet on arsti pärusmaa ja seal öeldavat ja tehtavat dikteerib ametialane juhend. Kodu on aga patsiendi pärusmaa. Siin tunneb patsient ennast turvaliselt ja saab mõnikord lihtsamini küsida ja arutada ebamugavamaid teemasid. Nii võib koduvisiit tähendada paremaid infovahetuse ja arsti-patsiendi suhte kujunemise võimalusi. Koduvisiit võib anda arstile rohkem aimu selle kohta, mis tüüpi inimene patsient on, mis on teda mõjutanud, milline on tema toimetulek ning ühtlasi anda ülevaate kõnealuse seisundist ja elust. Parem ülevaade patsiendi psühhosotsiaalsetest tingimustest võib