Читать книгу Langenud inglid. Sari «Varraku ajaviiteromaan» - Tara Hyland - Страница 2

Tahan tänada järgmisi inimesi.

Oma lugejaid, eriti neid, kes leidsid aega võtta minuga ühendust, andmaks mulle teada, kui väga nad nautisid „Õnne tütreid”.

Oma suurepäraseid toimetajaid – Ühendkuningriigis Suzanne Baboneaud ja Libby Yevtushenkot ning Ameerika Ühendriikides Sarah Durandi, kes lugesid käsikirja esimest, väga konarlikku mustandit – ja teist, mis oli veel hullem! –, ent nägid selles ometi midagi, mis oli väärt edasiarendamist, ning kelle lakkamatu julgustuse, erakordse kannatlikkuse ja inspiratsiooni pakkuvate soovituste varal sai sellest lõppkokkuvõttes palju parem raamat.

Imelist kirjastusagenti Darley Andersoni, kellele jään alati tänu võlgu esiteks selle eest, et ta mulle üldse selle võimaluse andis, ja teiseks kõige muu eest, mida ta minu heaks nende kolme aasta jooksul on teinud.

Samuti kirjastust, müügitiimi, Maddie Bustonit ja Kaisa Thompsonit, nagu ka Caroline Kirkpatrickut, Rosanna Bellinghami ja Sophie Gordonit.

Oma kirjastaja töökat ja andekat meeskonda, keda ma alles õpin tundma, aga soovin siiski – riskides jätta kedagi nimetamata – mainida mõnda: Simon & Schusteri Ühendkuningriigi filiaalis töötavaid Kerr McRaed, Dawn Burnettit, Emma Harrow’d, Amanda Shippi, Emma Lowthi, Sara Jade-Virtued ja Rumana Haiderit. Samuti veebilehekülje haldajat ja – nagu minagi – Buffy fänni Aly Glynni ning imeliselt andekat Rafaela Romayat, kelle kujundatud raamatuümbristest ilusamaid on raske leida. Austriast ja Ameerika Ühendriikidest tänan Judith Carri, Sarah Cantinit ja Jessica Purcelli.

Kolleegi kirjanik Milly Johnsonit, kelle kirjatööd on vaimukad ja südamlikud ning kes on nii hea sõber – arvan, et olen talle nüüd mitu kohvi võlgu! Ja Lesley Pearse’i, kelle raamatud on pakkunud mulle lugemisnaudingut ja inspiratsiooni peaaegu kakskümmend aastat ning kes on olnud minusuguse algaja vastu ääretult lahke ja vastutulelik ning mind igati julgustanud.

Neid paljusid sugulasi ja sõpru, kes on mind toetanud ja julgustanud. Oma isa, üliinnukat lugejat, kes viis mind lapsena alati raamatukokku, ja ema, kes on ise suurepärane jutuvestja. Oma vanimat sõpra Amanda O’Connorit, kes tegi nii suurepärased pulmapildid ja oli ülimalt rõõmus, kui mu raamat lõpuks avaldati. Iirimaal oma onusid isa Rayd ja isa Donaldit, samuti onu ja tädi Damian ja Alysha Hannonit. Inglismaal oma tädi Maureen Goldenit ja täditütar Catherine Roperit. Tiffini tüdrukutekoolist Liga Millersit, Laura Martinit, Lucy Taylorit, Gemma Crane’i, Katie Foxi, Sarah Burrowsit, Lucille Pearsonit, Nicola Granti ja Joe Kapourtat. Bentallsi punti – John Pittsi, John Foleyt, Matt Boyle’i, Richard Jonesi ja Adele Stevensit. Cambridge’ist Pia McGeed, Andrew Besfordi, Reema Faridit, Jason Mossi ja Kristy Cooperit, Sanjay Ojah’d ja Anjla Patelit. Newtonist Raj ja Meena Shanti ning Fred Moore’i. Thamesi-äärse Kingstoni M&S pensionifondi haldureid, kes kutsusid mind rääkima ja võtsid mind sel päeval nii soojalt vastu. Samuti Diana Piggi, Jenny Worsfoldi, Sandra Hendryt ja Shirly Hunti.

Ning nagu ikka kõige südamlikum tänu mu targale, vaimukale ja saatanlikult nägusale abikaasale Tom Beeversile, kes on lugenud arvutul hulgal selle käsikirja mustandeid ning olnud alati valmis arutama laupäevase lõunaoote ajal süžee sõlmpunkte. Loodan, et tead, kui tähtis sa mulle oled.