Читать книгу Püütia õpetused. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Kolmas raamat - Erik Axl Sund - Страница 14

Prokurör Kenneth von Kwist ei tunne end hästi.

Üks asi on maohaavad, hoopis teine aga tunne, et varsti lendab kõik kuradile. Sealjuures on võimendumas spiraalefekt, mida saab pidurdada ainult ravimitega.

Pärast Jeanette Kihlbergi telefonikõnet läheb prokurör WC-sse, loputab nägu külma veega ja nööbib ülikonnapüksid lahti.

Enesevalitsuse kiire taastamise saladuse nimi on Diazepam Desitin, rahusti. Päraku kaudu manustamise ebamugavuse kaalub üles saabuv rahutunne ja Kenneth von Kwist tänab oma eraarsti, kes helde retsepti kiiresti väljastas. Lisaks tuleb arsti soovitusel võtta kolm korda päevas klaas viskit, et ravimi rahustavat mõju tugevdada.

Kirjutuslaua taha naastes on prokurör otsustanud, et üks asi korraga, ja esimeses järjekorras tuleb ta Jeanette Kihlbergile vastu ning annab talle läbiotsimisorderi Hannah Östlundi ja Jessica Fribergi juures. Kümme minutit arvutis, dokument valmis ja skannituna meiliga politseimajja saadetud.

Tema hirmul pole Hannah Östlundi ja Jessica Fribergiga mingit pistmist.

Ta kardab, et asjad väljuvad täielikult tema kontrolli alt. Ta nõjatub tooli seljatoele, et veel kord järele mõelda.

Ta teab, et advokaat Viggo Dürer maksis Annette Lundströmile ja Ulrika Wendinile, ja sama hästi on ta kursis, et mõte tuli temalt endalt.

See ei ole muidugi hea ega tohi mingil juhul välja tulla.

Üks võimalus on proovida veel kord Jeanette Kihlbergi ära osta, et ennast paremas valguses näidata. Ainuke mure on see, et tal pole talle mingit teavet edastada peale selle, mis mitte mingil juhul Jeanette Kihlbergi kõrvu ei tohi ulatuda.

Rohi hakkab mõjuma ja prokurör tunnistab endale samal ajal, et ta ei ole päris täpselt kursis, mis asju Viggo Dürer, Karl Lundström ja endine politseiülem Gert Berglind koos ajasid. Aga nii palju ta nende tegemistest aastate jooksul ikka teab, et kui ta sellest räägiks, siis tooks see kindlasti kaasa Düreri lõpliku langemise.

Taolise tegevuse välistab aga asjaolu, et sel juhul kistaks ka ta ise juhtumisse, ning maandumine oleks talle peaaegu sama hävitav kui Dürerile. Ta oleks sõna otseses mõttes purustatud. Alandatud ja ametiliidust välja arvatud. Töötu ja rahatu.

Kui ta Dürerile, Berglindile või Lundströmile teeneid osutas, siis tuli tasu kiiresti, enamasti mustalt, aga mõnikord ka teistmoodi. Viimati, kui ta Dürerit kompromiteerivad dokumendid kõrvaldas, anti talle nõu oma aktsiaportfell ümber korraldada, ainult paar päeva hiljem saabus pangakrahh ja tema vanad aktsiad oleksid muutunud väärtusetuks. Ja kõik need aastate jooksul antud traavivõistluste vihjed. Ta arvutab vaikselt sõrmedel, siis loobub ja mõistab, et ta on olnud osa tasustamissüsteemist, mis on palju laialdasem ja ulatub arvatavasti kõrgematesse võimukoridoridesse, kui ta kunagi oleks osanud arvata.

Ravim teeb Kenneth von Kwisti rahulikuks ja ta suudab mõelda ratsionaalsemalt, aga see ei anna talle ühtegi ideed, kuidas lahendada oma probleemi. Niisiis otsustab ta, et lükkab selle veel natuke edasi, ootab ära, mis toimuma hakkab, ja samal ajal katsub hästi läbi saada kõigi asjasse segatutega, nii Düreri kui ka Kihlbergiga.

See passiivne, järeleandlik suhtumine saab prokurörile varsti saatuslikuks. Kahel toolil ei ole võimalik korraga istuda.