Читать книгу Püütia õpetused. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Kolmas raamat - Erik Axl Sund - Страница 5

Lõpu algus on põlev sinine auto Tantobergeti kõrgeimas punktis.

Ja põlev mägi keset Södermalmi ei ole tervikust puuduv tükk, nagu kriminaalkomissar Jeanette Kihlberg oli lootnud. Kui nad koos kolleeg Jens Hurtigiga Hornstullist mööda kihutavad, näeb Tantoberget välja nagu vulkaan.

Enne kui Ringvägeni ja Årstavikeni kant pargiks tehti, oli Tantoberget põhimõtteliselt prügimägi, surnuaed, kuhu maeti inimeste jäänuseid, ja nüüd on sama paik jälle kord muudetud rämpsu ja jäänuste kohaks.

Tuli pargi kõrgeimas kohas paistab ära enam-vähem üle Stockholmi ja põlema süüdatud autost tõusvad leegid on haaranud ka ühe sügiskuiva kase. Tuli praksub ja pillub sädemeid ning ähvardab levida kümmekonna meetri kaugusel seisvatele väikestele aiamajakestele.

Praegusel hetkel ei ole Jeanette’il õrna aimugi, et see on lõpu algus ja kõik, mis ühel või teisel moel omavahel ühenduses on, saab seletuse. Aga kõigest hoolimata on Jeanette’ki ju ainult inimene ja seepärast jõuab temani tervikust vaid murdosa.

Hannah Östlund ja Jessica Friberg, klassiõed Sigtuna humanitaargümnaasiumist, on tagaotsitavad seoses kahtlustusega neljas mõrvas. Prokurör Kenneth von Kwist teatas, et tõenäoliselt muudetakse kahtlustus piisavate tõendite alusel mõrvasüüdistuseks.

Praegu mäe otsas leekidesse mattuv auto on registreeritud Hannah Östlundi nimele ja seetõttu on juhtumiga seotud ka Jeanette.

Nad sõidavad mööda Hornsgatanit Zinkensdammi poole, kust kihutavad vastu kaks tuletõrjeautot. Hurtig võtab kiiruse maha ja laseb tuletõrjujad mööda, enne kui keerab paremale, Ringvägenile, möödub jääpalliväljakust ning jõuab parki. Tee lookleb ringitades üles mäkke.

Jeanette Kihlberg näeb, et mõned inimesed on kogunenud tulekahju vaatama, aga kütusepaagi plahvatuse oht sunnib neid seisma turvalises kauguses. Ühises abituses midagi ette võtta jagavad nad häbi, et nad on liiga arad. Nad ei vaata üksteise poole ja keegi vaatab hoopis maha, uuristab kinganinaga kruusa ja häbeneb, et ei ole kangelane.

Kui Jeanette väljumiseks ukse avab, tunneb ta kuuma, mürgist ja musta suitsu.

Haiseb õli, kummi ja sulanud plastmassi järele.

Surmavate leekide vahelt paistab auto esiistmel kaks elutut keha.