Читать книгу Katk - Albert Camus - Страница 33

36

ning alati tumedatooniline riietus, mis talle küll hästi sobib, teevad teda natuke sitsiilia talupoja sarnaseks.

Ta sammub kiiresti. Kõnniteelt sõiduteele astub ta kõnna-kut muutmata, aga kahel korral kolmest astub ta vastaspoolsele trotuaarile kerge hüppega. Autorooli taga on ta hajameelne ja jätab suunanäitaja sageli alla laskmata, isegi pärast seda, kui pööre on juba ammu tehtud. Alati paljapäi. Jätab hästi informeeritud inimese mulje.“

Tarrou andmed haigusjuhtumite kohta olid õiged. Doktor Rieux teadis sellest asjast üht-teist. Kui kojamehe laip oli iso-laatorisse viidud, helistas ta Richardile, et temalt selle kubeme-põletiku asjus nõu küsida.

„Ma ei saa millestki aru,“ vastas Richard. „Kaks surmajuh-tumit – üks neljakümne kaheksa tunniga, teine kolme päevaga. Kui ma teise haige juurest hommikul lahkusin, olid kõik para-nemise tundemärgid olemas.“

„Teatage mulle, kui teil veel selliseid juhtumeid on,“ ütles Rieux.

Ta helistas veel paarile arstile. Nii tehtud järelepärimised andsid talle mõne päeva kohta paarkümmend samasugust juh-tumit. Peaaegu kõik olid lõppenud surmaga. Rieux helistas uuesti Richardile, kes oli Orani arstide ametiühingu sekretär, ja nõudis uute haigete isoleerimist.

„Mina ei saa siin midagi teha,“ vastas Richard. „Selleks on vaja prefektuuri ettekirjutusi. Ja pealegi, kes teile ütleb, et on olemas nakkusoht?“

„Miski ei ütle mulle seda, kuid sümptomid teevad rahutuks.“