Читать книгу Tähetund - Betti Alver - Страница 13

Kevad ei tule ja tulla ei tohi –

tuisake, talvised metsad ja mäed!

Aga kui tärkavad lilled ja rohi,

surun ma silmile kõvasti käed.

Ütlen siis koidikul ärganud käole:

“Vaakuja vares, ka sul pole und!”

Kukub ent õisi mu kuumale näole

ohkan ma: “Oh seda värsket lund!”

1946