Читать книгу Tähetund - Betti Alver - Страница 15

Kalendris, mille järgi elu säen,

ma üksnes tuhmilt trükit päevi näen,

seal pole teiste rõõmsaid pühi.

Ei jõule, vastlaid, vastset aastat:

peopäevil nagu sõjast laastat

on minu kodu kurb ning tühi.

Ma kevaditi kardan talve võikust

ja laisklen siis, kui teised peavad lõikust.

Kui aga vilistades näärikuul

tuisk tormab piki tardund hangeharju,

siis paitab peidet aias pehme tuul

mu liiliaid ja musti viinamarju.

1936