Читать книгу Inferno - Dan Brown - Страница 10

Telefoni kile helin viis provosti pilgu Aadria mere tüünestavalt udult. Ta astus kiiresti tagasi oma luksuskajutis asuvasse kontorisse.

Oli ka juba aeg, mõtles mees uudiseid oodates.

Arvutiekraan kirjutuslaual oli ellu ärganud, teatades, et saabuv kõne tuleb Rootsi Sectra Tiger XS-i krüpteerimisseadmega varustatud telefonilt, mis oli enne laevaga ühendamist nelja jälitamatu marsruuteri kaudu ümber suunatud.

Provost pani kõrvaklapid pähe. “Provost kuuleb,” vastas ta aeglaselt ja selgelt. “Lase tulla.”

“Vayentha siin,” vastas hääl.

Provost tajus naise hääles ebatavalist närvilisust. Väliagendid rääkisid harva provostiga otse ning veelgi harvem jäid nad tema juurde tööle pärast säärast läbikukkumist, nagu oli juhtunud eelmisel ööl. Kuid provost oli vajanud kriisi lahendamiseks kohapeale agenti, ning Vayentha oli olnud selleks tööks parim valik.

“Mul on uut infot,” ütles Vayentha.

Provost vaikis, andes naisele mõista, et see jätkaks.

Rääkima hakates oli agendi hääletoon emotsioonitu, ta üritas selgelt säilitada professionaalsust. “Langdon pääses põgenema,” ütles naine. “Objekt on tema käes.”

Provost istus laua taga ja vaikis pikalt. “Selge,” sõnas ta viimaks. “Usun, et ta pöördub võimude poole niipea, kui saab.”

Kaks tekki provostist allpool, laeva turvalises juhtimiskeskuses, istus vanemhaldur Laurence Knowlton oma eraboksis ja pani tähele, et provosti krüpteeritud kõne on lõppenud. Ta lootis, et uudised on head. Provosti pinge oli olnud kaks viimast päeva peaaegu kombatav, ning kõik pardal viibijad tajusid, et käimas on mingi kõrgete panustega operatsioon.

Panused on uskumatult kõrged ja oleks parem, kui Vayentha seekord midagi untsu ei ajaks.

Knowlton oli harjunud hoolikalt konstrueeritud plaane juhtima, kuid praegune stsenaarium oli lagunenud kaoseks ning provost oli operatsiooni juhtimise isiklikult üle võtnud.

Oleme liikunud kaardistamata alale.

Kuigi üle maailma oli hetkel pooleli veel pool tosinat missiooni, tegelesid nende kõigiga Konsortsiumi arvukad välibürood, vabastades provosti ja tema personali Mendaciumi pardal üksnes selleks operatsiooniks.

Nende klient oli paari päeva eest Firenzes tornist alla hüpanud ja surma saanud, kuid Konsortsiumil oli tema arvel veel terve rida teenuseid – konkreetseid ülesandeid, mille mees oli sellele organisatsioonile asjaoludest sõltumatult usaldanud – ja nagu alati, kavatses Konsortsium need küsimusi esitamata täita.

Olen korraldused saanud, mõtles Knowlton täie kavatsusega kuuletuda. Ta väljus oma helikindlast klaasboksist ja möödus veel poolest tosinast sarnasest kuubikust – mõned läbipaistvad, mõned mitte –, milles korrapidajad tegelesid sama missiooni teiste tahkudega.

Knowlton kõndis läbi suure juhtimiskeskuse hõreda õhu, noogutas tehnilisele meeskonnale ja sisenes väiksesse turvaruumi, milles seisis tosin teraskappi. Mees avas ühe kapi ja võttis selle sisu välja: antud juhul oli tegemist erkpunase mälupulgaga. Pulga küljes oleva ülesandekaardi kohaselt oli sellel suur videofail, mis tuli kliendi juhiste kohaselt laadida kindlal ajal homme hommikul peamistele meediaväljaannetele.

Homne anonüümne üleslaadimine on lihtne, kuid vastavalt kõiki digitaalfaile puudutavale protokollile oli vooskeem tähistanud selle faili ülevaatamiseks täna, kakskümmend neli tundi enne tähtaega tagamaks, et Konsortsiumil jätkub aega võimalikeks krüptimisteks, kompileerimisteks ja muudeks ettevalmistusteks, mis võivad osutuda vajalikuks enne õigel kellaajal üleslaadimist.

Midagi ei jäetud juhuse hooleks.

Knowlton naasis oma läbipaistvasse kuubikusse ja sulges raske klaasukse, blokeerides välismaailma.

Ta vajutas seinal lülitit ning kuubik muutus hetkega läbipaistmatuks. Privaatsuse tagamiseks olid kõik Mendaciumi klaasseintega boksid ehitatud “peatatud osakestega“ nutiklaasist. SPD-klaasi läbipaistvust on lihtne muuta sisse või välja lülitades elektrit, mis klaasi vahel olevaid miljoneid imepisikesi osakesi joondab või, vastupidi, neid suvaliselt paigutab.

Killustatus oli Konsortsiumi edu nurgakivi.

Ole kursis vaid omaenda missiooniga. Ära jaga midagi.

Oma privaatkuubiku eraldatuses torkas Knowlton mälupulga arvutisse ja klõpsas faili, et alustada kontrolli.

Ekraan tuhmus otsekohe mustaks… ja Knowltoni valjuhäälditest kostis vee vaikset loksumist. Aegamööda ilmus ekraanile kujutis… vormitu ja ähmane. Pimedusest esile kerkiv pilt hakkas kuju võtma… koopa sisemus… või mingi hiigelsuur ruum. Koopapõrandaks oli vesi, see oli nagu maa-alune järv. Kummalisel kombel tundus vesi olevat valgustatud… nagu altpoolt.

Knowlton polnud eales midagi säärast näinud. Kogu koobas säras võõrikus punakas valguses, selle heledatel seintel peegeldus lainetav vesi. Mis… koht see säärane on?

Vee loksumise saatel hakkas kaamera allapoole kalduma ja vertikaalselt otse vee poole laskuma, kuni läbistas valgustatud veepinna. Loksumine kadus, asendudes salapärase kahinaga vee all. Kaamera laskus veel umbes meetri jagu allapoole, kuni peatus, keskendudes koopa mudasele põrandale.

Põranda külge oli kinnitatud nelinurkne helkivast titaanist tahvel.

Sellel oli kiri.

SELLES PAIGAS SELLEL PÄEVAL

MUUTUS MAAILM IGAVESEKS

Tahvli alumises servas oli nimi ja kuupäev.

Nimi kuulus nende kliendile.

Kuupäev… oli homne.