Читать книгу Piiskop ja ristisõda - Jonathan Lindström - Страница 16

Viljakas Taani asub laialipillutatuna hõbesinises, tuuletriibulises meres. Lubivalgete randade taga laiub lapitekina põllumajandusmaastik, mis koosneb eri varjundiga rohelistest ruudukestest ja nende vahel asuvatest lopsakatest metsaaladest. Taani on ebaproportsionaalselt paljude saarte ja randadega mereriik, mille osi hoiavad koos pidevalt liikuvad viikingite pikklaevad ja koged. Saksamaad külastades äratavad Taani suurnikud tähelepanu oma meremeheriietusega.

Taani asub mandri ja kristluse serval ning moodustab koos Rootsiga teisel pool Läänemerd elavate paganlike rahvaste vastase rinde. Nendega võitlemine on igapäevane asi. See ei tähenda aga, et manner oleks muidu stabiilne ja ühtselt kristlik. Lääne- ja Kesk-Euroopas domineerivad ladina kristlased – katoliiklased, kuid Lõuna-Hispaanias on moslemid. Kaugel idas laiub õigeusu kristlus Kreekast ja Bütsantsi keisririigi pealinnast Konstantinoopolist põhja poole kuni Vene vürstkondade ja linnriikideni eesotsas Novgorodiga.

Ladina ja õigeusu kristluse põhjapoolsemate osade vahele jääb paganlike rahvastega asustatud koridor, põhja pool kütid-korilased ning Läänemere ida- ja lõunarannikul ülikute valdustes ja üksikutes riiklikes moodustistes talupojad. Nende hulka kuuluvad vendid, kurelased, eestlased ja soomlased. Kuulujutud kõnelesid ebajumalakultusest, inimeste ohverdamisest ja isegi inimsöömisest.

Kaugemal lõunas oli alanud Ostsiedlung – massiline, põhiliselt saksa aadli ja talupoegade, kuid ka näiteks flaami ja hollandi talupoegade väljaränne vast ristitud, hõredalt asustatud Ida-Euroopasse. Ibeeria poolsaarel hõivavad Hispaania valitsejad mauride territooriume ja asustavad vallutatud aladele nii kristlikke Hispaania talupoegi kui ka kristlikke maure. Inglise kuningas lubab flaamlastel asuda Walesi, ja inglased asuvad elama Kagu-Iirimaale. Sealsed keldid on tegelikult juba kristlased, aga maanäljas inglise isandad sellele pisiasjale eriti tähelepanu ei pööra. Kristlik Euroopa kasvab pidevalt.

Euroopa kaardil domineerib sel ajal tohutu Saksa-Rooma riik, mis laiub üle kontinendi Taani lõunapiirist kuni Aadria mereni. Keiser on tihtilugu tülis katoliku kiriku tähtsaima piiskopi, Rooma paavstiga, kes valitseb pidevalt laekuvate aruannete ja paavsti kantseleist välja saadetud otsuste abil ligi 800 piiskopkonna üle. Paavst kaitseb Euroopas vaimulikku võimu ja loovutab ajaliku heldelt ilmalikule võimule. Kuid hierarhia on tema arvates kindlasti olemas, sest vaimulik võim, pea peab ju keha juhtima. Et veenda keisrit sõna ülimuslikkuses mõõga suhtes, on paavst sageli sunnitud otsima tuge teistelt Euroopa valitsejatelt, eriti Prantsuse kuningalt. Suurepärane liitlane on paavstile ka Taani kuningas, keda keiser peab meelsasti oma vasalliks, kuid kellel on Rooma toetusel võimalik tegutseda võrdlemisi iseseisvalt. Veelgi enam käis see Taani peapiiskopi ja tolle kiiluvees ka Rootsi peapiiskopi kohta.

Kui Mandri-Euroopa riikides oli miljoneid elanikke, siis keskaegsete piiridega Taanis vahest 600 000, tunduvalt suuremas, kuid metsases Rootsis jääb see arv selgelt alla poole miljoni piiri. Elanikkond on siiski juba pikka aega kasvanud ja see protsess jätkub veel peaaegu paar sajandit. Eriti Rootsis kaasneb sellega suurnike ja kloostrite korraldatud metsaalade kolonisatsioon. Norrlandi põhjaosa ja Soome koloniseerimine algab siiski hiljem, välja arvatud ehk Ahvenamaa.

Põhjamaid iseloomustas peaaegu täielikult maa-asustus, linnu oli vähe ja need olid väikesed. Rootsis oli linnu käputäis, Taanis märksa rohkem. Taanlasel kulub lähimasse linna minekuks kõige enam päevatee, enamikul rootslastel aga mitu päevateed, mistõttu nad suure tõenäosusega linna kunagi ei jõua. Linnulennult näevad linnad enamasti välja nagu suured külad või väikesed kehvad asulad, kokkukuhjatud hallikaspruunide tarede ja üksikute kõrguvate kivikirikute kogumid.

Kui Absalon, muhkudes Esbern Snare ja teised suurnikud Sjællandil maabusid, ratsutasid nad Ringstedi linnakesse, kus kohtusid kuningas Valdemariga, kes pidi koos hulga suurnike ja piiskoppidega tähistama jaanipäeva paiku Knut Lavardi pühakuks kuulutamist. Koju naasvatel sõdalastel ei jätkunud õieti aega riideidki vahetada. Pidu toimus neljapäeval, 25. juunil 1170 suures, äsja rajatud benediktiinide kloostrikirikus, mis oli ehitatud telliskividest ja õnnistati sisse samal päeval.

Paavsti bulla Knuti pühakuks kuulutamise kohta loeti valju häälega ette, tema luud asetati laekasse ning Valdemari seitsmeaastane poeg Knut, kes oli nime saanud vanaisa järgi, võiti sisse ja krooniti kuninglikuks troonipärijaks. Väike Knut riietati purpurmantlisse ja ta istus suuril silmil kuningatroonil, kuni suurnikud talle austust avaldasid. Tema eelistamine vanemale poolvennale Christofferile tuleneb sellest, et Christoffer oli Valdemari n oorusajal s oetatud a bieluväline p oeg, Knut aga seaduslik poeg abielust kuninganna Sofiaga. Piiskoppide ja paavsti silmis ei tohtinud troonipärija päritolus olla mingit kahtlust.