Читать книгу Piiskop ja ristisõda - Jonathan Lindström - Страница 8

XIX sajandi keskel, kui tärkas ajaloolaste huvi rannarootslaste päritolu vastu, arvati, et talupoegade sisseränne toimus tuhat aastat tagasi viikingiajal, umbes samal ajal, kui Rjurik olevat läinud itta ja asutanud Vene riigi. Järgnesid ettepanekud alates vanemast rauaajast kuni vanema keskajani, kuni 1951. aastal avaldas baltisaksa ajaloolane Paul Johansen uurimistulemused, mis tuginesid arhiivides olemasoleva keskaegse allikmaterjali peaaegu täielikule läbivaatusele.

Tema kindla seisukoha järgi enne XIII sajandi lõppu püsivat rootsi asustust Eestis ei olnud. Selleks ajaks olid eelkõige saksa vallutajad paganlikud ja sõjakad eestlased alistanud, mis tegigi rootsi talupoegade kolonisatsiooni võimalikuks. Vormsi, selle naabersaare Noarootsi^[1.] ja Läänemaa mandriranniku Eylandi^[2.], see tähendab kesksete, kõige rahvarohkemate rannarootsi alade seisukohalt pidas ta saksa piiskopi ja Rootsi võimude koostöö eelduseks ja kaugeimaks ajaliseks piiriks Saare-Lääne piiskopi residentsi üleviimist Haapsallu. Kolonistide päritolukohaks pidas ta esmajoones Uusimaad, see tähendab rootslastega koloniseeritud Soome lõunarannikut, ning väitis nad olevat saabunud Tallinna kaudu.

XX sajandi teisel poolel arendasid ajaloolased ja kohanimeuurijad Johanseni teooriat edasi, kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist asus värskendava lugupidamatusega asja kallale Uppsala ülikooli kultuurigeograaf Göran Hoppe koos oma juhendatava doktorandi Felicia Markusega. Pärast arheoloogilisi uuringuid Noarootsis Einby külas väitis Markus oma väitekirjas, et järjepidev Skandinaavia asustus on eksisteerinud juba alates vanemast rauaajast, see tähendab ligi 2000 aastat. Paul Johanseni suursaksa kultuuritoojatel polnud tarvis pinda ette valmistada. Tegemist oli kalurite spontaanse ümberasumisega Rootsi idarannikult üle Läänemere Eesti saartele ja rannikule, hooajaliste kaluritega, kes otsustasid siia jääda.

Tänapäeva ajaloolaste vastused küsimustele millal, kust ja miks hõlmavad liiga suurt ajavahemikku, geograafilist piirkonda ja ühiskondlikku keskkonda. Täpset vastust ei anta ühelgi juhul ja järeldused on väga ebakindlad. Vahest võiks seda pidada märgiks, et märki pole tabanud ükski seletus ja õigus on neil üksnes osaliselt. Kas kolmas võimalus oli olemas? Või jääbki rannarootslaste varaseim päritolu igaveseks tihedasse, müütilisse uttu?

1 XIII sajandil oli Noarootsi veel saar, poolsaareks muutus see maakerke tõttu XIX sajandi keskel. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused. [ ↵ ]

2 Eyland, ka Eiland – praeguse Noarootsi kihelkonna mandriosa, mis hõlmab Sutlepa ja Riguldi piirkonda. [ ↵ ]