Читать книгу Piiskop ja ristisõda - Jonathan Lindström - Страница 18

Valdemari suure peoga Ringstedis astus Põhjala ristisõdade vaimustus tähtsa sammu edasi. Valdemar, kes heameelega soovis kristluse põhjapiiril esineda tähtsaima ristisõjakuningana, asutas sel päeval Kanuti gildi, mille patrooniks oli tema äsja pühakuks kuulutatud isa Knut Lavard.

Kanuti gildi asutamine ei väljendanud mitte ainult kiindumust ristisõja mõttesse. Tegemist oli ka nutika sotsiaalse eksperimendiga, mis pidi Taani suurnikke ohjeldama ja tsiviliseerima. Gildi liikmetena hakkasid nad võitlema Valdemari isa nimel. Nad rikastusid paganaid rüüstates, hankisid endale au ja lunastuse ning samas tugevdasid Kanuti gildi kuuludes kuninga staatust: gild nõudis annetusi ja makse Ringstedi heaks, kus puhkas püha kuningaisa ja kus juhtus imesid. Seeläbi muutus Valdemari ja tema suguvõsa õigus troonile üha enesestmõistetavamaks. Tänapäeval öeldakse selle nähtuse kohta win-win-situation.

Kanuti gildi liikmeid ühendas vanne toetada võimaluste kohaselt ristiretki ja ristiusu levitamist. Gildi liikmeskonda kuulus nii neid, kes pühendusid kauplemisele või rassisid põllutöödel, kui ka neid, kes „särasid” rüütlivööga. Kaubandusega võisid tegelda ka rüütlid. Taani linnakodanike kaubalaevade osanik oli ka kuningas ise. Baas oli lai, kuid seltskonnas domineerisid riigi mõjukaimad tegelased, kes võtsid ristisõja mõtte omaks ja vandusid truudust nii kuninga dünastiale kui teistele gildi liikmetele.

Peagi hakkas Kanuti gild koosnema paljudest kohalikest gildidest, mille liikmed pärinesid eri kohtadest ja olid erineva sotsiaalse taustaga. Gilde leidus ka väljaspool Taani piire seal, kus oli Taani asunikke, ja kohtades, mida taanlased oma retkedel külastasid. Üks selline koht oli Visby Ojamaal, aga kindlasti ka Ölandi suurim, keskse asukohaga Gråborgi linnus, mille omanik ja ülesehitaja oli ju kuningas Valdemar ja mille juurde ehitati Püha Kanuti kivikabel.

Kuidas toimusid Gråborgi ja teiste Kanuti gildide koosolekud? Hoolimata pühaku kummardamisest ajab põhikirja lugemine kergelt hirmu nahka. Gildi liikmetele kohustuslikud reeglid rõhutavad maffialaadsesse organisatsiooni kuuluvate uhkete, hästi relvastatud ja enda au kaitsvate sõdalaste kuvandit, religioosse rüütelkonna kuvandit. Gildi paragrahvid jätavad tänapäeva Rotary klubi omad (niipalju kui mina tean) kaugele maha. Neis käsitletakse küsimusi, mida teha, kui üks liige tapab teise liikme, üks mitteliige tapab liikme ja vastupidi. Kui gildi liige tapab mitteliikme, on tema gildivendadel kohustus hankida talle paat ja hobune ning aidata tal pääseda.

Olid koguni reeglid liikmetele, kes tungivad teise liikme tallu ja tapavad ja vägistavad naisi ja lapsi. Selle taustal on suur kergendus lugeda, et gildi koosolekutel on keelatud kakelda kirve, pingi või tooliga, või vähemalt nii, et veri voolab. Rangelt on keelatud ka süüdistada teist liiget valetamises. Ja kõik peavad abistama liiget, kes kaotab oma laeva, vara või kes langeb paganate kätte vangi.

Kui hiilgav seltskond Ringstedi kirikust lahkus, et ühes lähikonna võõrastemajas Kanuti gildi pühitsemist jätkata, oli nende hulgas ühe pühaku kuninglik poeg, vähemalt kaks peapiiskoppi ja arvutul hulgal piiskoppe ja suurnikke, kellest paljudel, sealhulgas Esbernil, olid paganatega võitlemisest veel värsked haavad. Seltskonda kuulus ka Esberni vend piiskop Absalon ja nõbu Sune Ebbesen, üks Taani ja Põhjala suurimaid maaomanikke.

Samal ajal, kui Sune koos teiste külalistega istet võttis, et pärast pikka tseremooniat asuda lõpuks sööma, jooma, lõbusalt lobisema ja end gildi suuremeelse põhikirja kohaselt ülal pidama, sõi tema väike kolti riietatud poeg Andreas 30 kilomeetri kaugusel Knardrupi isatalus koduorja pilgu all koos õdede-vendadega õhtust. Madalal lõunataevas vaatas punane kuu üle sumedate niitude ja metsaveere. Kohe oli käes magamaminekuaeg.