Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 30

MEHED satuvad isaduse teemadel sageli tugeva surve alla. Juba sajandeid on neid püütud uskuma panna, et nende bioloogiline roll on pigem peret ülal pidada kui lapse kasvatamisest aktiivselt osa võtta. Ometi on mitu hiljutist uurimust selle kahtluse alla seadnud, viidates sellele, et ka mehed kogevad isaks saades bioloogilisi muutusi ja et need muutused võivad teha mehest õnnelikuma, lapsega rohkem seotud isa – kui nad endal seda olla lubavad.

Lisaks uurimisele, kuidas emade aju sünnitusele reageerides muutub, on Feldman mõõtnud ka prolaktiini nimelise hormooni taset meeste organismis nende partneri raseduse lõppjärgus. Selle hormooni olulisim roll on piimanõristuse käivitamine, kuid Feldman on leidnud, et sünnituse lähenedes kasvab ka tulevaste isade prolaktiinitase. Mis veelgi huvitavam, kõrgema prolaktiinitasemega mehed tunduvad pärast lapse ilmaletulekut olevat tema nutu suhtes tähelepanelikumad ja sellele varmamalt reageerima.

Teises uurimuses mõõtis Feldman prolaktiinitaset neljakümne kolmel värskel isal, kui nende imik oli kuuekuune. Selgus, et kõrgema prolaktiinitasemega mehed mängisid ja suhtlesid lapsega rohkem, julgustades teda ümbrust avastama ja uute leludega tegelema. Meeste prolaktiinitase kerkis hüppeliselt ka siis, kui nad oma last nutmas kuulsid.

Kuid prolaktiin ei ole ainus hormoon, mille taseme muutus värskeid isasid mõjutab. Lisaks langeb nende organismis testosteroonitase, mis võib muuta isad vähem agressiivseks ja pere vajaduste suhtes tähelepanelikumaks. Vähemalt ühes uurimuses on leitud, et kõrgema testosteroonitasemega mehed pööravad väiksema tõenäosusega oma lastele piisavalt tähelepanu, teine uurimus aga näitas, et madalama testosteroonitasemega isad väljendasid lapse nuttu kuuldes suuremat osavõtlikkust ja innukust sellele reageerida. Testosteroonitaseme langus võib ka võtta meestelt söakuse mujalt seksi otsida, kui oma naine nende vajaduste rahuldamiseks lapse ja imetamisega liiga hõivatud on.

Peatselt isaks saavate meeste stressihormooni kortisooli tase tõuseb kolmel sünnituseelsel nädalal, vastsed issid aga kogevad vahetult pärast lapse sündi sageli naissuguhormooni östrogeeni taseme tõusu. Loomadel tehtud uuringud näitavad, et see vallandab meestel hoolitseva käitumise.

Lõpetuseks on Feldman leidnud, et äsja isaks saanutel tõuseb „kaisutamiskemikaali” oksütotsiini tase, ning seegi tundub olevat seotud isaliku käitumisega. Kõrgema oksütotsiinitasemega isad mängisid oma lastega sagedamini ja tundusid nendega emotsionaalselt rohkem seotud olevat kui madalama oksütotsiinitasemega isad.

Erinevalt naistest, kelle oksütotsiinitase tõuseb kogu rasedusperioodil ja rinnaga toitmise ajal iseenesest, tundub meeste oksütotsiinitootmine olevat rohkem nende endi teha. Selle kohta tehtud uurimuses leidis Feldman, et isade oksütotsiinitase tõusis, kui nad oma lastega mängisid ja suhtlesid. Teisisõnu, kui jutt on lapsevanemaks olemisest, lõikavad mehed seda, mida külvavad. Arvatavasti on nii, et mida rohkem isa oma lapsega tegeleb, seda tugevamaks tema isainstinkt muutub, andes tulemuseks õnnelikumad ja hoolitsevamad isad.