Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 32

ARENEV laps liigutab esimest korda juba seitsmendal rasedusnädalal. Algul on liigutused aeglased, õrnad painutused tahapoole, kuid kuueteistkümnendaks nädalaks suudab loode teha sõna otseses mõttes kõiki liigutusi, mida teeb vastsündinu – tegelikult rohkemgi, sest teda ei piira raskusjõud. 16nädalane loode võib luksuda, teha hingamisliigutusi, haigutada, käega nägu puudutada, jalgadega vehkida, neelata ja silmi liigutada.

Vaatamata kõigele sellele hakkavad rasedad loote liigutusi tajuma harilikult alles 18. rasedusnädalal, sageli palju hiljemgi. Mõned naised kirjeldavad seda äkilise küljele paiskumisena, umbes nagu Ameerika mägedel, teised aga ütlevad, see tundub pigem õrna põksimisena. Üks on aga kindel: raseduse edenedes muutuvad liigutused järjest tugevamaks ja mõned kõhutitad on eriti innukad endast pidevalt märku andma.

Raseduse teises pooles muudab loode asendit umbes kord minutis ja on aktiivne ligikaudu 30 % ajast. Kuid paljud naised tunnevad vaid umbes kümnendikku loote kõigist liigutustest, sest nende mõju summutab lootevedelikku täis kott, milles tita hõljub. Kahekümnendaks nädalaks võtab laps ära vaid poole emaka mahust, seega on tal piisavalt ruumi käte-jalgadega vehkida, põtkida ja end siia-sinna keerata. Raseduse lõpuks võtab loode enda alla umbes 90 % emaka mahust (kuigi emakas on selleks ajaks juba märkimisväärselt veninud) ning tema liikumisruum on oluliselt ahtam.

Kui ma oma esimese lapse, Matildaga umbes 23 nädalat rase olin, osalesin uurimuses, mille käigus tuli lamada magnetresonantstomograafis, sellal kui rühm Londoni Kuningliku seltsi teadlasi loote liigutused videosse salvestas. Kui lint mulle ette mängiti, olin ma hämmastunud, nähes, millist kung-fu’d ta mu kõhus tegi: tõmbas end kössi ja sirutas, hüples siia-sinna, mina aga ei tundnud muud kui juhuslikke põkse. Ta tegi pöidla ja nimetissõrmega koguni näpistamisliigutusi – seda liigutust tegi ta uuesti alles seitsmekuusena. Kui Matilda kõhus juba veidi suurem oli, jagas ta mulle pidevalt matse ja mükse, eriti õhtu hakul pärast seda, kui ma söönud olin. Praegu innukas mudilane, on Matilda üks aktiivsemaid (ja väsitavamaid) lapsi, keda ma tean. Seega on mul huvitav kuulda, et mitu uurimust on loote emakasisese aktiivsuse ja sünnijärgse temperamendi vahel seoseid leidnud. 2002. aastal jälgisid Janet diPietro ja tema kolleegid Johns Hopkinsi ülikoolist raseduse 24., 30. ja 36. nädalal 52 loote pulsisagedust ja liigutusi, seejärel vaatlesid samu lapsi ühe ja kahe aasta vanuses. Nad leidsid, et looteperioodil aktiivsemad lapsed tundusid üheaastaselt olevat vähem häiritud, kui tuju paha oli või vanemad nendega tegeleda ei saanud, ning kaheaastasena huvitusid leludega tegelemisest ja teiste inimestega suhtlemisest rohkem. Ka poiste ja tüdrukute vahel ilmnes erinevus: neist poistest, kes olid 36. rasedusnädalal eriti aktiivsed, said aktiivsemad lapsed, tüdrukute seas aga oli asi vastupidi.

Teises uurimuses palusid Ian St James-Roberts ja Praveen Menon-Johansson Londoni Haridusinstituudist kahekümnel 37. rasedusnädalani jõudnud naisel kolme päeva jooksul igal hommikul ja igal õhtul tunni aja jooksul täheldatud looteliigutused üles kirjutada. Pärast lapse sündimist registreeriti esimesel, kuuendal ja kaheteistkümnendal nädalal tema magamis-, söömis- ja nutmismustrid.

Kuigi kõhutitad tunduvad kõige jõulisemalt liigutavat õhtuti, ei läinud see kokku imiku sünnijärgse aktiivsusega. Kokku sobisid aga hoopis palju väiksemad liigutused, mida ema tundis eelkõige hommikuti. Palju liigutanud kõhutitad kaldusid imikuna rohkem nutma, rahulikumad aga olid ka pärast sündi rahulikumad. Üldjuhul võib öelda, et mida hilisemas rasedusjärgus loodet vaadeldakse, seda rohkem tundub sündimata lapse temperament sobituvat tema hilisema isiksusega. Kuid juba väga varases rasedusjärgus võib siiski aimu saada, mis ees ootamas on. Shimon degani ja tema kolleegid Haifa Bnai Zioni Meditsiinikeskusest iisraelis uurisid 11. ja 14. rasedusnädala vahel ultraheli abil 22 kaksikutepaari aktiivsust ning leidsid, et aktiivsem kaksik kaldus ka pärast sündi olema keerulisem, ettearvamatum, järeleandmatum ja aktiivsem.