Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 31

JUURDLESIN oma mõlema raseduse jooksul pidevalt teadvuse tekke üle. Kas loode suudab tunnetada oma keskkonda ja iseennast? Kas ta suudab mõelda, und näha või valu tunda? Kas see võime tekib äkki, nagu tuld põlema pannakse, või on see pigem järkjärguline protsess? Neile küsimustele on raske vastust leida eelkõige seetõttu, et meil ei ole õnnestunud täpselt määratleda sedagi, mida täiskasvanu teadvus endast kujutab, rääkimata sündimata lapse omast, kellel puudub võimalus meile oma kogemust kirjeldada.

Oluline hetk on see, kui perifeerne närvisüsteem (kõik liigutuste ning jäsemetelt ja kudedelt lähtuvate aistingutega seotud närvid, mis asuvad väljaspool aju) ühineb ajukoorega (aju pindmine osa, mis kontrollib kõrgemaid mõtlemisprotsesse, nagu mälu, teadvus, tähelepanu ja kõne). See ühendus, mis tekib umbes 25. rasedusnädalal, loob olulise seose välismaailma ja kõrgema ajutegevuse vahel. Ilma selleta on võimatu oma keskkonda teadvustada või seda mõtestada, ütleb Hugo Langercrantz, stockholmi Karolinska instituudi loote teadvuslikkuse ekspert. See hõlmab ka valu teadvustamist – kuigi on selge, et loode reageerib valuaistingule ja liigub sellest eemale juba palju varasemas arengustaadiumis. Aga millised impulsid läbivad loote aju enne seda aega? Kolmanda raseduskuu lõpuks, kui loode ei näe enam välja nagu konnakulles, vaid hakkab inimese kuju võtma, on tema ajuühendused laias laastus samad mis vihmaussil või meriteol, ütleb teadvuseuurija David Edelman California La Jolla Neuroteaduste Instituudist. Muidugi on inimaju programmeeritud tunduvalt kaugemale arenema, kuid 12 nädalat pärast eostamist on loote aju jõudnud rajada vaid need närviahelad, mis võimaldavad reflekside kaudu ümbritsevale keskkonnale reageerida, kõrgemat ajutegevust kaasamata.

Seitsmeteistkümnendal või kaheksateistkümnendal rasedusnädalal hakkavad keha ülejäänud närvid ajuga ühendust looma, viies loote teadvuse ligikaudu samale tasandile nagu madudel ja teistel roomajatel. Maod suudavad kahtlemata reageerida väliskeskkonnale, näiteks nägemise ja haistmise abil hiirt jälitades, kuid enamik teadlasi ei usu, et maod oleks võimelised kõrgemateks mõtlemisprotsessideks nagu loogiline arutlemine, sest neil puudub ajukoor – aju välimine, kurruline osa. See on siiski vaieldav seisukoht, sest ajukoort ei ole ka lindudel, näiteks ronkadel ja papagoidel, ometi on nad võimelised omandama teatud määral inimkeelt ja teadlikkust teiste suhtes.

Üheksateistkümnendal rasedusnädalal tõmbub inimloode eemale valu tekitavatest ärritajatest, näiteks nõelast, mis teda torkab. Kahekümne kolmandaks nädalaks vallanduvad loote organismis nõelatorke tagajärjel stressihormoonid, nagu kortisool, noradrenaliin ja looduslik valuvaigisti beetaendorfiin, kuigi kõrgemad ajupiirkonna ei ole neisse reaktsioonidesse kaasatud. Kuigi loode on võimeline selles arengustaadiumis valu tundma, ei ole see tõenäoliselt sama valu, mida me täiskasvanuna tunneme, ent sellegipoolest on see valu. See sarnaneb mõneti püüdega tajuda, mida tunneb vigastatud loom – ja mida me mõistagi teha ei saa, sest meie aju on teistsuguse ehitusega.

Kahekümne viiendal nädalal luuakse ülitähtis ühendus ajukoore ja ülejäänud keha vahel, muutes võimalikuks inimesele omase loogilise arutlemise. Kuid isegi sel ajal oleks rumalus omistada lootele samasugust teadvust nagu täiskasvanul. Keegi meist ei suuda mäletada, mida ta emakas viibides läbi elas, osaliselt kindlasti sellepärast, et meil puudusid sel ajal sõnad ja kogemus ajju jõudvate aistingute mõtestamiseks. Praegu usuvad paljud spetsialistid, et teadvus ei ole „kõik või mitte midagi”, vaid sarnaneb pigem valgusregulaatoriga lambi järkjärgulise tugevamaks keeramisega, mis toimub kogu varase lapseea jooksul.

Lisaks tuleb öelda, et loodus hoiab sündimata lapsi emakas suhteliselt rahulikus seisundis, mille tagab madala hapnikutaseme ja platsenta toodetavate tuimastisarnaste kemikaalide kombinatsioon. Lootel on une- ja virgeaja tsüklid, ning on ka tõendeid selle kohta, et nad on võimelised õppima, kuid päriselt ärkavad nad üles alles sündimise ajal.