Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 38

PALJUD lapseootel naised räägivad, et nende kõhuelanik satub eriti hoogsasse põtkimistujju siis, kui nad õhtul voodisse lähevad ja magama jääda püüavad. Teadlased on seda samuti märganud (vt 34. osa „Kas aktiivselt liigutavast kõhutitast saab tormakas laps?”), kuigi võib olla, et lamavas asendis teadvustab ema lapse liigutusi rohkem, sest tolle hoobid satuvad siseelundite pihta, või sellepärast, et emad ei ole sel ajal muude tegevustega hõivatud.

Üldjuhul tunduvad sündimata lapsed siiski sünkroniseeruvat ema ööpäevase rütmi või kehakellaga, seega on neil olemas mõningane aimdus ööst ja päevast, kuigi päevavalgus nende silmadeni ei jõua. See võib olla oluline teave neile õigete une- ja söögiaegade õpetamiseks, et neid sündimiseks ette valmistada. Rottidega läbi viidud katsed on näidanud, et kui ema kehakella tiinuse ajal häiritakse, hakkavad pojad süüa tahtma ebaharilikel aegadel. Enneaegselt sündinud laste ööpäevane rütm tundub olevat vähem välja kujunenud, ja on tõendeid, et selle tulemusena on nende kasvu- ja uneskeem häiritud. Mitu uurimust on näidanud ka seda, et jälgimise all viibivad enneaegsed lapsed, kelle palatis ööseks tuled kustutatakse, magavad ja söövad paremini kui need, kelle palatis lambid kogu aeg põlevad.

Kuigi sellekohased uurimused on alles lapsekingades, võime me kõik neist siiski üht-teist õppida: kui tital on juba siia maailma saabudes olemas arusaam ööst ja päevast, tuleb meil teha kõik mis võimalik, et seda kindlustada, andes neile päevaajal ohtralt loomulikku valgust ja püüdes öiste toitmiste ajal lampi mitte põlema panna. Raseduse lõppjärgus naised peaksid ka püüdma öösiti korralikult magada ja päeval õues käima (vt 100. osa „Mida teha, et mu tita terve öö rahulikult magaks?”).