Читать книгу Punuloogia - Linda Geddes - Страница 37

SÜNDIMATA lapsed veedavad suure osa ajast magades, kuid umbes 30. rasedusnädalal hakkab uneaeg korrastuma pigem täiskasvanule omase mustri järgi, kus on neli eristatavat faasi, alates süvaunest kuni ärkvelolekuni. Üks oluline asi on siiski erinev: nii looted kui ka vastsündinud veedavad REM-une faasis palju rohkem aega kui suuremad lapsed ja täiskasvanud, ning just seda unefaasi seostatakse unenägude nägemisega.

Mõistagi ei ole meil võimalik teada saada, millest looted und näevad, ja üldiselt arvatakse, et sedalaadi keerukad unenäod, mida me täiseas näeme, ei kujune välja enne viiendat eluaastat. Kuid sündimata lapsed kümblevad rikkalikus puudutuste, maitsete, lõhnade ja liikumiste keskkonnas, seega on täiesti võimalik, et nad kasutavad oma REM-und päeva jooksul kogetud ja õpitud asjade ülekordamiseks või peenhäälestamiseks. „Eeldades, et loote meeled toimivad ja et tal on olemas õppimisvõime, võib ta näha und päeva jooksul kogetust,” nendib Peter Hepper.

REM-uni tundub lootele ka väga oluline olevat. Teatud ravimid, nende seas mõned antidepressandid, pärsivad REMfaasi ning loomadega tehtud katsed on näidanud, et REM-une allasurumine lootel toob täiskasvanud isendil kaasa kõrgenenud ärevuse, häiritud une ja hingamisrütmi ning anomaalsed ajusignaalid. Üks selgitus on selles, et REM-uni võib aidata ajurakkude häälestust parandada, tagades aju tasakaalustatud töö.

Teine REM-une funktsioon võib olla aju treenimine ärkamiseks. Une ja ärkveloleku üleminekufaas hõlmab mitme ajuosa koordineerimist, mis on kaasatud ka hingamisrütmi ja pulsi kontrollimisse, seega on oluline, et need osad õpivad õigesti koostööd tegema. REM-uni aktiveerib paljud neist ajuosadest, nii et see on nagu harjutamine selleks ajaks, mil imikul tuleb see üleminekufaas läbida iseseisvalt, ilma ema vere- ja hapnikuvarustust kasutamata.

Kummalisel kombel võib loote haigutamine mängida samasugust osa. Looted hakkavad haigutama umbes 11. rasedusnädalal ja teevad seda kuni sündimiseni. „Haigutamine tundub olevat midagi enamat kui vaid suu avamine, pigem on see lihaste üldine venitamne,” nendib Olivier Walusinski, Pariisis töötav üldarst, kes on seda nähtust uurinud. Nii looted kui ka vastsündinud haigutavad täiskasvanutest kaks korda sagedamini, venitades oma suulihaseid kord või kaks tunnis. Haigutamine tundub vallandavat ka üleminekufaasi puhkuse ja aktiivsuse vahel ning sarnaselt REM-unele tundub haigutamine stimuleerivat paljusid virgeolekusse kaasatud ajupiirkondi.