Читать книгу Õhtumaa allakäik. I köide: kuju ja tegelikkus (AER) - Oswald Spengler - Страница 10

—

See raamat, kolme aasta töö tulemus, oli oma esialgsel kujul valmis, kui puhkes suur sõda. 1917. aasta kevadeks töötasin selle uuesti läbi, lisasin täiendavaid üksikasju ja muutsin sõnastuse selgemaks. Erakordsed olud on teose ilmumist veelgi edasi lükanud.

Ehkki raamat tegeleb üldise ajaloofilosoofiaga, on ta sügavamas mõttes siiski kommentaar suurele ajastule, mille ennete mõjul kujunesid tema peamised mõtted.

Pealkiri, mis on alates 1912. aastast samaks jäänud, tähistab sõna kõige täpsemas tähenduses ja antiikaja loojangule viidates^* mitme sajandi pikkust faasi maailma ajaloos, mille algul me praegu seisame.

Sündmused on paljutki kinnitanud ega ole midagi kummutanud. Ilmnes, et need mõtted pidid esile tulema just praegu ja just Saksamaal, aga et eeltingimuste hulka, mille põhjal võis määrata kindlaks uue maailmapildi lõplikke palgejooni, kuulus ka sõda ise.

Sest minu veendumust mööda pole siinkohal tegemist ühega paljudest võimalikest ja üksnes loogiliselt põhjendatud teooriatest, vaid nii-öelda loomuliku ajafilosoofiaga, mida kõik ähmaselt ette aimasid. Seda tohib öelda ilma kõrkuseta. Ajalooliselt paratamatu mõte, niisiis mõte, mis ei kuulu ühtegi ajastusse, vaid mis ise ajastu loob, on vaid tinglikult selle omandus, kellele tema autorlus osaks saab. Ta kuulub kogu ajale; mõjub teadvustamatult kaasa igaühe mõtetes, ja ainult juhuslik eraviisiline sõnastus, ilma milleta filosoofiat olla ei saa, on niihästi oma nõrkuste kui ka paremustega üksikisiku saatus – ja õnn.

Saan lisada vaid soovi, et see raamat ei oleks päris vääritu Saksamaa sõjaliste saavutuste kõrval.

München, detsembris 1917

Oswald Spengler

____________

* Saksakeelse pealkirja “Der Untergang des Abendlandes” eestikeelsel vastel “Õhtumaa allakäik” on praeguseks seljataga juba teatav traditsioon. Sel on ka raskem ja pidulikum kõla kui teisel mõeldaval variandil ‘õhtumaa loojang’. Ning lause juures, milles esimest korda tuleb ette mõiste ‘antiik(aeg)’, tahaksime juhtida tähelepanu sellele-gi, et saksa sõnas Antike ajakomponenti silmanähtavalt ei sisaldu; et varasemal ajal tõlgiti seda eesti keelde lihtsalt kujul ‘antiik’; et Spengleri meelest puudus “antiikaegsetel” inimestel tõeline aja- ja ajalootunne.