Читать книгу Õhtumaa allakäik. I köide: kuju ja tegelikkus (AER) - Oswald Spengler - Страница 7
SISUKORD
Оглавление—
EESSÕNA 13
EESSÕNA 1. KÖITELE 16
SISSEJUHATUS
Selle teose ülesanne 19
Maailma-ajaloo morfoloogia kui uus filosoofia 23
Kelle jaoks on ajalugu? 26
Antiik ja India 28
Muumia ja surnute põletamine 33
Maailma-ajaloo vorm ja tavapärane jaotus (vana-aeg – keskaeg – uus-aeg) 37
Niisuguse skeemi päritolu 40
Tema ammendumine 45
LääneEuroopa ei ole maailma keskpunkt 47
Vaid Goethe meetod on ajalooline 50
Meie ja roomlased 53
Nietzsche ja Mommsen 55
Tsivilisatsiooni probleem 60
Imperialism kui lõppfaas 68
Teose põhi-idee möödapääsmatu tähendus 72
Maailma-ajaloo morfoloogia suhe nüüdisfilosoofiaga 75
Filosoofia viimane ülesanne 81
Teose saamisloost 83
Esimene peatükk: ARVUDE TÄHENDUSEST
Põhimõisted 90
Arv kui piiriseade märk 96
Igal kultuuril on oma matemaatika 99
Antiikne arv kui suurus 105
Aristarchose maailmapilt 113
Diophantos ja araabiaarv 117
Õhtumaine arv kui funktsioon 123
Maailmahirm ja maailmaigatsus 129
Geomeetria ja aritmeetika 133
Klassikalised piiriprobleemid 139
Nägemismeele piiri ületamine. Sümboolsed ruumimaailmad 142
Viimased võimalused 145
Teine peatükk: MAAILMA-AJALOO PROBLEEM
I. Füsiognoomika ja süstemaatika
Koperniklik meetod 148
Ajalugu ja loodus 150
Kuju ja seadus 154
Füsiognoomika ja süstemaatika 158
Kultuurid kui organismid 164
Sisevorm, tempo, kestus 170
Homoloogsed nähtused 174
Sündmuste “sünkroonsus” 175
II. Saatuseidee ja põhjuslikkuse printsiip
Orgaaniline ja anorgaaniline loogika 177
Aeg ja saatus, ruum ja põhjuslikkus 180
Aja probleem 183
Aeg kui ruumi vastandmõiste 191
Ajasümbolid (traagika, ajamõõtmine, matusekombed) 194
Hool ja mure (armuelu, riik, majandamise stiil) 203
Saatus ja juhus 207
Juhus ja põhjus 211
Juhus ja oleluse stiil 214
Anonüümsed ja isikulised epohhid 222
Tulevikusuund ja minevikupilt 227
Kas on olemas ajalooteadust? 228
Uus küsimuseasetus 236
Kolmas peatükk: MAKROKOSMOS
I. Maailmapildi sümboolsus ja ruumiprobleem
Makrokosmos kui hingega seotud sümbolite kogum 238
Ruum ja surm 242
Alles Vergängliche ist nur ein Gleichnis 245
Ruumiprobleem: üksnes sügavus loob ruumi 247
Ruumi sügavus kui aeg 250
Maailmakäsituse sünd kultuuri algsümbolist 253
Antiikne ja õhtumaine algsümbol 255
II. Apollooniline, faustiline, maagiline hing
Algsümbol, arhitektuur ja jumalate maailm 262
Egiptuseja hiina algsümbol 270
Kunsti väljenduskeel: ornamentika või matkimine 274
Ornament ja varane arhitektuur 280
Akna arhitektuur 285
Suurejooneline stiil 287
Stiiliaja-lugu kui organism 293
Araabia stiili ajaloost 297
Kunsti-tehnika psühholoogia 306
Neljas peatükk: MUUSIKA JA PLASTIKA
I. Kujutavad kunstid
Muusika kui kujutav kunst 310
Kunsti liigendamine saab olla ainult ajalooline 312
Kunstiliigi valimine kui kõrgema korrastusastmega entiteedi väljendusvahend 314
Apollooniline ja faustiline kunstide rühm 316
Õhtumaise muusika arenguastmed 322
Renessanss kui gootikat (muusikat) vastustav liikumine 328
Baroki iseloom 337
Aiakunst 339
Värvide sümboolika. Läheduse ja kauguse värvid 346
Kuldpõhi ja ateljeepruun 350
Paatina 357
II. Akt ja portree
Erinevad võimalused inimese kujutamiseks 360
Portree, patukahetsuse sakrament, grammatiline isik 365
Antiiksete raidkujude pead 368
Laste ja naiste kujutamine 371
Helleeniline ja hellenistlik inimkujutis 373
Barokkportree 376
Leonardo, Raffael ja Michelangelo kui renessansi ületajad 382
Instrumentaalmuusika võit õlimaali üle vastabümarplastika võidule fresko üle 392
Impressionism 398
Pergamon ja Bayreuth: kunsti lõpp 406
Viies peatükk: HINGEPILT JA ELUTUNNE
I. Hinge vormist
Ettekujutus hingest kui maailmapildi funktsioon 414
Psühholoogia kui füüsika vastand 417
Apollooniline, maagiline, faustiline hingepilt 419
“Tahe” gooti “hingeruumis” 427
“Sisim mütoloogia” 432
Tahe ja iseloom 436
Antiiktragöödia esitleb hoiakut, faustiline karakterit 441
Lavapildi sümboolika 448
Päeva- ja öökunst 451
Rahvalikkus ja esoteerika 454
Astronoomiline taust 460
Geograafiline silmapiir 463
II. Budism, stoitsism, sotsialism
Puht-dünaamiline faustiline moraal 470
Igal kultuuril on omaenese moraalivorm 475
Hoiaku ja tahte moraal 478
Buddha, Sokrates, Rousseau kui algava tsivilisatsiooni eestkõnelejad 485
Traagiline ja plebeiline moraal 489
Kultuuri hingeline kustumine, irreligioon, nihilism 492
Eetiline sotsialism 500
Kõigi kultuuride filosoofia ajaloo sarnane ehitus 505
Õhtumaise tsivilisatsiooni filosoofia 509
Kuues peatükk: FAUSTILINE JA APOLLOONILINE LOODUSETUNNETUS
Teooria kui müüt 522
Iga loodusteadus sõltub eelnenud religioonist 527
Staatika, alkeemia, dünaamika kui kolme kultuuri teooriad 529
Aatomiteooriad 533
Liikumise probleemi lahendamatus 538
Põhjusliku sündmuse ja kogemuse stiil 543
Jumalatunne ja loodusetunnetus 548
Suur müüt 555
Antiiksed, maagilised ja faustilised nuumenid 560
Ateism 568
Faustiline füüsika kui jõu dogma 575
Tema teoreetilise (mitte tehnilise) arengu piirid 582
Dünaamika enesehävitus: ajalooliste kujutluste sissetung 587
Teooria lahustub morfoloogiliste suguluste süsteemiks 592
MÄRKUSED 599
AJALOOSÜNDMUSTE TABELID 634
NIMELOEND 646
