Читать книгу Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest - Peeter Peetsalu - Страница 12

Kreeklaste ja roomlaste kõrval olid tuletornirajajate esirinnas ka foiniiklased. Hispaania loodetippu kaunistab iidne sadamalinn La Coruña. Seal paiknevat tuletorni on peetud foiniiklaste kätetööks, kuid õigupoolest valmis La Coruña Hispaaniast pärit Rooma keisri Traianus Marcus Ulpiuse (53–117) käsu kohaselt 2. sajandi algul. Kap Finisterrestas asuv La Coruña sai senatilt tiitli optimus (parim). Meremärki parandati 1634. aastal.^[9.] Täieliku kapitaalremondi tegi La Coruña tuletorn läbi 1778. aastal. Niisiis on see vanim praegu tegutsevaist tuletornidest, seismas endiselt kindlalt Hispaania La Coruña sadama sissesõidul. Oma nüüdisaegse kõrguse, 48,5 meetrit sai La Coruña tuletorn 1797. aastal.

16. novembril 1972. aastal korraldati Pariisis UNESCO konverents, kus võeti vastu Ülemaailmne kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon. Sealt sai ka alguse maailmapärandi nimekirja koostamine. 2009. aastaks oli UNESCO nimekiri täienenud 890 objektini. Olulise kultuurimälestisena lisandus maailmapärandi nimekirja ka Rooma impeeriumi aegne Heraklese tuletorn Hispaanias La Coruñas.^[10.]

Vanuselt järgmine pidevalt töötav tuletorn La Lanterna asub Põhja-Itaalias Vahemere rannikul Genua sadamalinnas. Seda nimetatakse ka Kolumbuse tuletorniks, sest aastal 1449 töötas tuletorniülevaatajana keegi Antonio Colombo. Mees, kelle vennapoeg oli Kristoffer Kolumbus (itaalia k. Cristoforo Colombo, katalaani k. Cristnfor Colom).

Maailma tuletornide hulgas vanuselt kolmas on meie oma Kõpu tuletorn, mis on katkematult toiminud alates aastast 1531 kuni tänapäevani.