Читать книгу Islandil. Kohalolek ja rändamine - Risto Laur - Страница 6

Ega's midagi, tuleb hakata otsi kokku tõmbama. Veel mõned päevad ning uue raamatu käsikiri on koos. Need head sõbrad, kellele meeldis mu esimene raamat, neile peaks meeldima ka teine raamat, sest mina olen ikka mina ja mu mõtted ja ütted on ikka minu ja ei kellegi teise. Hoopis keerulisem on lugu nendega, kellele mu esimene raamat ei meeldinud. Nendega ei oskagi midagi peale hakata. Aga noh, äkki ikka muudavad meelt! Põhimõtteliselt on tegu siis volüüm kahega, mis seekord eelkõige mahukam ning ka pildimaterjal saab olema absoluutselt muust puust.

Kui esimeses üllitises oli pildimaterjali autoriks Iurie Belegurshi, kes eranditult vaid ilu nii eneses kui ka end ümbritsevas maailmas nägi, siis nüüdses raamatus saavad puuduma igasugused neoonvärvid ning mõistagi ka fotošopp. Illustreeriv materjal saab tulema märksa elulisem ja realistlikum ning eelkõige kõvasti karmim. Seega, kontseptuaalselt saab seekordne teos sarnanema mitte niivõrd kaunile ja staatilisele fotoalbumile, kuivõrd mõnele rajule punk-kontserdile kaugete aegade Pirita jõekäärus.

Vaatame siis, kuidas see kõik meil kujunema hakkab, aga no vähemasti sügiseks peaks ta olema meil poelettidel ning sealt juba edasi kodudesse on tõesti vaid tühine samm.

Mis nüüd raamatu hinda puutub, siis seda ma ei tea, milline ta tuleb. See sõltub miljonist pisiasjast, aga ega sellepärast nüüd ka muretseda tasu, sest seda ma teile luban – hind tuleb! Ja oluliselt odavam kui Rolls-Royce'il. Isegi kasutatud pesumasinast tuleb tema odavam, seega ei maksagi pabistada, sest küll kuidagi ikka saab. Ja mis siin siis ikka enam lisada – võib-olla seda, et saagem islandlasteks, aga jäägem ikka raudselt eestlasteks ning selle kõige kinnituseks avagem omad lauluraamatud ning laulgem ühiselt 2 salmi laulust „Ta lendab mesipuu poole”.

Kõikse paremat ja head lugemist teile!