Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 14

Vaarisa Voldemari ja vaarema Kristina paljulapselise pere rikkalik, õnnelik elu ei kestnud pikalt. Kodusõja ajal Siberis hukkus nende poeg Aleksei, kusjuures keegi omastest ei saanud aru, kelle poolel ta nendel segastel aegadel oli. 1930. aastate algul algas eestlaste Ülem-Bulanka külas hoogne kollektiviseerimine, nagu teisteski kohtades Lääne-Siberi piirkonnas. Kahel pojal – Jaanil ja Voldemaril – olid oma maad, hobused, kariloomad, head ehitised ja seda kõike ühisesse katlasse anda ning kollektiivse tööga tegelda nad ei tahtnud. Nad katkestasid kohalike koosoleku, millel plaaniti vastu võtta otsus asutada kolhoos, ja lisaks ähvardasid üht partei agitaatorit: „Me sulle veel näitame!“ Seda hinnati kui relvastatud ülestõusu organiseerimist ja võimu haaramist.

16. aprillil 1933. aastal vennad arreteeriti ja Lääne-Siberi krai OGPU⁸ troika, kolmeliikmeline erikomisjon, saatis nad viieks aastaks koonduslaagrisse, nende vara konfiskeeriti, pered saadeti asumisele. Vaarisa Voldemar ei jõudnudki oma poegade Jaani ja Voldemar-noorema koonduslaagrist tagasitulekut ära oodata.

1938. aastal pääsesid vennad vabadusse, kuid ei jõudnud laagritolmu oma jalanõudelt veel maha raputada, kui nad juba uuesti arreteeriti. NKVD⁹ komisjon ja NSV Liidu prokurör mõistsid 26. mail 1938 Jaanile ja Voldemarile kõrgeima karistuse nende samade paragrahvide alusel, mille pärast nad juba koonduslaagris olid istunud. Jaan lasti 1. augusti ööl 1938. aastal Minussinski linna lähedases männimetsas maha, järgmisel ööl lasti sealsamas maha ka Voldemar.

Mu vanaema Alma vennad Jaan ja Voldemar Engelbrecht on rehabiliteeritud kaks korda: 21. septembril 1958 Krasnojarski krai kohtu poolt nende koonduslaagris olemise ja 7. veebruaril 1959. aastal Vene NSFV Ülemnõukogu poolt mahalaskmise eest.

Vaarema Kristina mattis kolm alaealist last, elas üle oma mehe ja kõigi kolme poja surma, tütre enesetapu, sõjas teadmata kadunuks jäänud kolm lapselast ja suri ise Teise maailmasõja ajal üle 80 aasta vanusena. Viimased aastad elas vaarema oma noorema tütre Alma juures Ülem-Suetuki külas, kuhu vanaisa Villem Pool 1930. aastate keskel oli elama asunud.

Ülem-Bulanka külas oli vaarisal suur oma maja, see konfiskeeriti, võeti koost ja pandi uuesti kokku naaberkülas Karatuzskojes, kus seda kasutati administratiivhoonena rajoonivõimude vajadusteks. Kunagises rikkas ja ilusas Ülem-Bulanka külas olid kunagi oma kool ja kirik, nüüd ei ole üht ega teist, seal elab vaid paarkümmend eakat inimest.

Kebeži puhas jõeke voolab endiselt läbi küla ja rõõmustab selle viimaste elanike silmi.