Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 19

Vanaema Mari suguvõsa juured, nii nagu ka vanaisa omad, ulatuvad 17. sajandisse Mardi Jürini (Mardi poeg Jüri). Tema täpsed eluaastad ei ole näidatud, teada on vaid, et lapselapselaps Jaan sündis 1797. aastal. Ma olen Jüri järeltulija kaheksandas põlves. Jätan vahepealsed põlved vahele ja peatun vaarisa Juhan Poomil. Ta sündis 22. aprillil 1842. aastal ja suri (arvatavasti hukkus) 12. veebruaril 1873. aastal, kui tema tütar Maria (minu vanaema) polnud veel ilmavalgust näinud.

Vanaema sündis 24. novembril 1873. aastal Kõnnus. Selle nimega külakesi on Eestis palju – sõna „kõnd“ tähendab tühermaad. Vanaema küla asub viie-kuue kilomeetri kaugusel Torma alevikust Peipsi järve äärde viiva tee ääres.

Vaatamata sellele, et Kõnnu küla asus vanasti kaugel viljatul maal, on ajaloo seisukohalt tegu tuntud kohaga. Sealkandis armastas muistendikangelane Kalevipoeg peale võitlust puhata. Ta oli tohutut kasvu, magas künkakesel otse paljal maal, kuhu võimsa keha kaalust jäi nõgu ning see jälg tema maisest „voodist“ on nähtav tänase päevani. Vanaema Maria sündis majas, mis asus Kalevipoja sängi lähedal. Maria jäi varakult orvuks, tuttavad eakad, aga lastetud abikaasad, kel oli oma maja, võtsid ta kasutütreks ja abiliseks koduses majapidamises.

Vanaisa ja vanaema kasvasid koos üles Kõnnus, olid Torma Püha Neitsi Maarja koguduse liikmed, käisid seal leeris ning 5. märtsil 1894. aastal abiellusid seal. Pärast abiellumist kolis vanaisa elama vanaema juurde ja laskis end palgata tööliseks tema kasuvanemate tallu. Esimestel aastatel olid nende suhted head, kuid hiljem peremehe sugulased, kartes, et pärast tolle surma läheb pärandus kasutütrele, hakkasid taadile igasuguseid väljamõeldisi rääkima, nagu tahaks Jakob oma naisega nende vara endale. Suhted läksid halvaks.