Читать книгу Minu elu ja teenistus KGBs - Vladimir Pool - Страница 9

Teiseks minu vaarisaks isaliini pidi on Voldemar (kirikuraamatutes Woldu) Antsu poeg (kirikuraamatutes Hans) Engelbrecht. Ta sündis 4. juunil 1858. aastal Vaki külas Vana-Vändra vallas Pärnumaal Liivimaa kubermangus. Mitte kõik Engelbrechtide esivanemad pole pärit Vaki külast. Vaarvaarisa Ants ostis seal maad ja asus sinna elama 1855. aastal, kolm aastat enne vaarisa Voldemari sündi.

Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus 1819. aastal, 42 aastat varem kui Vene impeeriumi sisekubermangudes. Talupojad said isikliku vabaduse, neid ei võinud enam osta ja müüa, kuid maa jäi veel mõisnike (parunite) valdusse. 1840.–1850. aastate lävel tekkis võimalus renditavad maad päriseks osta või osta uus maatükk, kuid suurem osa talurahvast ei saanud seda teha, kuna neil polnud piisavalt sääste, kuid laenu pangad tollal veel ei andnud. 1855. aastal suutsid maad osta vaid käsitöölised (rätsepad, kingsepad, kangrud, sepad, puusepad jt), kes osutasid talupoegadele, aga ka parunitele teenuseid ja said selle eest sularaha. Erilises hinnas olid tõelised oma ala meistrid. Ühele Vändra kangrule ehitas vald isegi tänutäheks kunstipärase kanga kudumise oskuse eest oma rahaga maja. Paraku jõi see kuulus kangur elupäevade lõpuks oma varanduse maha ja veetis viimased päevad vaesuses, nagu suurte meistritega vahel juhtub.

Enne Vakile kolimist elasid esivanemad naaberkülas Rätsepal. Ma oletan, et küla nimetus on kuidagi seotud minu esivanemaga, kes elas neis paigus 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi algul. Teda kutsuti Rätsepa Andreseks. Seda võib mõista kaheti: Andres kui rätsepa poeg või Andres Rätsepalt. Võimalik, et keegi esivanematest oli rätsep ja selle järgi sai nime ka asula. Andrese lapselaps Kristjan Rätsep (1774–1846) hakkas esimesena kandma perekonnanime Engelbrecht. Kristjan oli mu vaarisa Voldemari vanaisa.

Kust tuli perekonnanimi Engelbrecht, tasub veel selgitada: kas mõtles Kristjan ise välja selle nime, mis tuleneb saksakeelsest sõnast „ingel“, või pani selle talle parun. Üldiselt valis suur osa inimesi ise endale perekonnanime. Esimeses järjekorras võeti nimed, mis tulevad puude, taimede, loomade, lindude, kalade jne nimetustest. Seetõttu on Eestis palju selliseid perekonnanimesid, nagu Tamm, Kask, Kuusk, Mänd, Paju, Karu, Hunt, Ilves, Rebane, Jänes, Vares, Hani, Varblane, Kuldnokk, Lind, Maasikas, Kala, Haug, Ahven, Räim, Luts, Järv, Mägi, Jõgi, Soo jne.