Читать книгу Elu täie tähelepanuga. Praktiline kursus teadlikkuse arendamiseks - Maitreyabandhu - Страница 21

Igapäevase teadlikkuse harjutamist tuleb võtta kannatlikult ja huumoriga. Kui millegi kaotamine meis äärmiselt halva tuju tekitab, muudab see vaid olukorra hullemaks. Meil tuleb endale meenutada, et mis iganes halvasti, kaotsi või katki läks, on see juba juhtunud. Sellele peab järgnema olukorra teadvustamine. Kui tagurdame autoga vastu posti, kuna me polnud piisavalt keskendunud, on see meie enda süü. Kuid selle üha uuesti meenutamine ning enese süüdistamine ei aita. Me peame tehtu eest vastutuse võtma, vabandust paluma ning tegema järgmise sammu: autoparandusse helistama. Me peame leppima asjade hetkeseisuga. See on juba juhtunud. Seda ei saa enam muuta. Me peame selle eest, mida me tegime (või tegemata jätsime), täie vastutuse võtma ning seda tunnistama; me peame olema valmis ütlema: „See on minu viga, võtan süü enda peale.“ Me peame vajadusel kahjud hüvitama – näiteks põrkeraua parandamise kulud –, kuid enesesüüdistamine selle puhul ei aita. Me peame olukorraga leppima kannatlikult ja heasüdamlikult ning endale ütlema: „See on juba juhtunud.“