Читать книгу Sirtuiinitoitumine - Aidan Goggins Ja Glen Matten - Страница 12

Mida enam sirtuiinitoitude kohta uut avastasime, seda põnevamaks asi läks. Tekkis küsimus: mis juhtuks, kui me koondaksime selle võimsa toiduainerühma ühte andmebaasi ja koostaksime spetsiaalse sirtuiinidieedi? Teoorias, arvasime me, võiks see avaldada olulist mõju kaalulangetamisele ja tervisele, ent teadsime ka, et seni on see üksnes oletus – meil tuleb oma ideid praktikas testida ja tõendeid koguda.

Selleks tekkis võimalus ootamatus kohas. Londonis, Chelsea südames, asub KX – üks Euroopa tunnustatumaid tervise- ja spordiklubisid. Sirtuiinitoitude mõju katsetamiseks muudab selle klubi suurepäraseks fakt, et neil on oma restoran. See andis meile võimaluse mitte üksnes menüü koostamiseks, vaid ka uue toitumiskava mõjude testimiseks terviseklubi liikmetel, mõistagi KX-i hinnatud peakoka Alessandro Verdenelli abiga.

Meie ülesanne oli selge. Seitse päeva järjest pidid KX-i liikmed järgima meie hoolikalt koostatud sirtuiinimenüüd ja me kavatsesime nende edusamme esimesest päevast viimaseni hoolikalt jälgida – mitte üksnes paludes neid kaalule astuda, vaid jälgides ka nende kehakoostise muutusi, mis põhimõtteliselt tähendab uurimist, kuidas sirtuiinitoidud mõjutasid nende rasvkoe ja lihasmassi taset. Hiljem lisasime andmetele ainevahetuse mõõtmise tulemused, et näha sirtuiinitoitude mõju veresuhkru (glükoosi) ja vere rasvasisalduse (triglütseriidid ja kolesterool) tasemele.

Kolm esimest päeva olid katses osalejatele kõige intensiivsemad; nende päevane toiduenergia taandati 1000 kilokalorile. Tõtt-öelda võrdub see leebe paastumisega, mis on oluline, kuna toiduenergia kahanemine lülitab organismi kasvusignaalid välja. Selle asemel innustab see keha vabanema vanadest rakukomponentidest (protsessi nimetatakse autofaagiaks) ning annab hea hoo sisse rasvapõletusele. Kuid erinevalt populaarsetest paastudieetidest oli meie ette kirjutatud paast leebe ja hõlpsasti talutav, ning oluliselt jätkusuutlikum, nagu täheldati uuringus osalejate üldisest ülikõrgest toitumiskava jätkamismäärast 97,5%.

Meie tegelik eesmärk oli näidata, kuidas hoogustab leebe kalorihulga piiramine rasvapõletust, kui menüüsse kaasatakse ohtralt sirtuiinitoite. Nii kavandasime igapäevase menüü, milles on kesksel kohal kolm sirtuiinirikast rohelist mahla ja üks sirtuiinirikas eine. Rõhutasime roheliste mahlade osatähtsust, kuna need võimaldasid rikastada menüüd vajaliku sirtuiinikogusega, ületamata 1000 kilokalori piiri. Mahlu tuli juua hommikul, pärastlõunal ja õhtul ning süüa võis igal ajal kuni kella seitsmeni õhtul.

Meie programmi neljal viimasel KX-klubi päeval tõsteti päevast normi 1500 kilokalorini. Faktiliselt tähendas see üksnes väga kerget kalorivajakut, ent sellest piisas, et hoida kasvusignaalid väljalülitatuna ja rasvapõletamissignaalid aktiivsena. Oluline on, et 1500-kilokaloriline dieet oli pilgeni tulvil sirtuiinitoite: iga päev kaks sirtuiinirikast mahla ja kaks sirtuiinirikast einet.