Читать книгу Sirtuiinitoitumine - Aidan Goggins Ja Glen Matten - Страница 8

Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanud paastudieedid, ja seda kaalukal põhjusel. Uuringud näitavad, et paastujad – olgu siis igapäevased mõõdukad kalorihulga piirajad või karmima, kuid vähem levinud vahelduva paastumise järgijad – võivad arvestada ligikaudu kuue kilo kaotamisega kuue kuu jooksul ning haiguste väljakujunemise riski olulise vähenemisega.²

Paastu ajal aktiveerib organismi energiavarude vähenemine niinimetatud kõhnumisgeeni ja sellest johtuva positiivsete muutuste kaskaadi. Rasva ladestamine seiskub, keha loobub tavapärastest kasvuprotsessidest ja läheb üle „ellujäämisrežiimile”. Rasva põletamine hoogustub ning keharakkude parandamisse ja noorendamisse kaasatud „korrakaitsegeenid” asuvad tegevusse. Tulemuseks on kehakaalu langus ja paranenud vastupanuvõime haigustele.

Ometi tuleb selle eest ka midagi maksta. Kui toiduga saadav energiahulk väheneb, tekib näljatunne, ärrituvus, kurnatus ning kaob lihasmass. Ja see on tõepoolest kõigi paastudieetide miinus: õigesti läbi viiduna nad toimivad, kuid muudavad paljude inimeste enesetunde nii viletsaks, et me lihtsalt ei jää nende juurde pidama. See tõstatab olulise küsimuse: kas on võimalik saavutada sama suurt positiivset mõju tervisele ilma, et meil oleks tarvis igapäevast kalorihulka rangelt piirata ja kogeda selle arvukaid negatiivseid kaasnähte?

Siin astuvad mängu sirtuiinitoidud – äsja avastatud toiduainerühm. Sirtuiinitoidud sisaldavad oluliselt rohkem niisuguseid peamisi toitaineid, mis suudavad juhul, kui me neid piisavalt saame, organismis aktiveerida samad kõhnumisgeenid nagu paastumine. Neid geene nimetatakse sirtuiinideks. Esmakordselt heitsid need toitumisteadusse uut valgust aastal 2003, mil teadlased avastasid, et resveratrool, punaste viinamarjade kestas ja punases veinis leiduv ühend, tõstis oluliselt pärmirakkude eluiga. Tulemus oli sama nagu kalorihulga piiramise korral, kuid tegelikult polnud toiduenergiat üldse vaja piirata.³ Sealt edasi uurides on teadlased leidnud, et teised punaveinis sisalduvad ühendid avaldavad inimorganismile samasugust mõju, ning praegu ongi hakatud seda pidama usutavaks selgituseks, miks punaveini joomine on tervisele kasulik, ja potentsiaalselt ka põhjuseks, miks punaveini joojate kehakaal tõuseb ilmselgelt vähem.⁴

Teadlastes ärkas tohutu huvi, millised igapäevase toidulaua komponendid võiksid veel sisaldada sama suurtes kogustes neid erilisi toitaineid, mis suudavad organismile nii kasulikku mõju avaldada. Vähehaaval on teadusuuringud välja selgitanud terve hulga sama võimsa potentsiaaliga toiduaineid. Kuigi mõned neist ei pruugi olla kuigi tuntud (näiteks brittide põline ürt leeskputk, mis on kulinaarselt radarilt praeguseks kadunud), on selles loetelus siiski tuttavad ja samal ajal ka laialdaselt hinnatud toiduained: esimese külmpressi oliiviõli, punane mugulsibul, petersell, tšilli, lehtkapsas, maasikad, Kreeka pähklid, kapparid, tofu, kakao, roheline tee ja koguni kohv.