Читать книгу Ülempreester Aleksander Aivar Sarapik - Aleksander Aivar Sarapik - Страница 8
Ema ja isa
ОглавлениеEma oli mul tol ajal Baltikas tööl, ta oli juurdelõikustsehhi juhataja. Ta koolitas seal välja väga palju Baltika inimesi – kogu Baltika bränd või õigemini selle tegijad on mu ema käe alt algusaastatel välja kasvanud, nad olid ema juures õpipoisteks (praktikal).
Aivar ja õde Ilvi koos ema ja isaga.
Ema perekonna algus on Perila kandis. Isaga said nad tuttavaks linnas, ema oli kergetööstustehnikumis õmbleja erialal ja isa oli samamoodi tehnikumis, õppis keevitaja eriala. Territooriumi mõttes on seal vahet kümmekond kilomeetrit, aga nad kohtusid linnas. Ema oli hästi sportlik, ta võitis Eesti tasemel suusavõistlusi ja males oli ta Tallinnas parim. Sihikindla ja mitmekülgse ellusuhtumise ja tegevusega inimene.
Isa tahtis saada elektrikuks, aga grupp oli täis ja siis pakuti, et kõrvalgrupp on keevitajad – nii sai ka isast keevitaja. Kogu oma elu töötas ta keevitajana ja tal oli üldse vaid paar-kolm töökohta kogu sel ajal. Ta oli tõesti väga usin töötaja. Nagu ta ise ütles, oli see must eriala. Mulle ta alati soovitas: „Kui sina peaksid eriala valima, siis vali ikka puhas, nii et sa saad tööl lipsuga käia. Ära vali sellist tööd, kus sa pead iga tööpäeva lõpus end pesema pool tundi või veel rohkem, et seda mustust välja saada, mis selle tööga kaasneb.“
Lohutamiskunst lasteaias. Miks ta nutab?!
Mida nad minust tahavad! Nääripidu lasteaias.
Eks ma võtsin sealt nõu ja mõtlesin, et kui tema oli keevitaja, aga tahtis saada elektrikuks, siis hea küll, minust saab elektroonik. Täpselt nii lihtsalt ja loogiliselt ma mõtlesingi ja selle jaoks ma tegingi hiljem kõik, et asuda õppima polütehnikumi elektroonika alale.