Читать книгу Meie maja on leekides - Beata Ernman Greta Thunberg Malena Ernman Svant Thunberg - Страница 14

„Kas nad vaatavad sind alati niimoodi?”

„Ma ei tea. Vist küll.”

Svante ja Greta käisid koolis poolaasta pidulikul lõpetamisel ning püüdsid klassi tagaotsas, koridoris ja trepil nähtamatuks jääda.

Kui õpilased näitavad su peale näpuga ja irvitavad täiesti avalikult, kuigi sa oled koos oma isaga, siis on asi läinud liiga kaugele. Väga kaugele.

Koolikiusamine on kohutav. Aga veel hullem on see siis, kui kiusatav ei saa arugi, et teda mõnitatakse.

Kodus köögis räägib Svante mulle juhtunust, samal ajal kui Greta sööb riisi ja avokaadot.

Kuuldu ajab mind nii marru, et võiksin pool meie tänavat maatasa teha, kuid meie tütar reageerib teisiti. Tema on rõõmus. Mitte kergendatud ega rahulik, vaid rõõmus. Ülevoolavalt rõõmus.

Seejärel jutustab ta meile terve jõuluvaheaja selliseid vahejuhtumeid ja sündmusi, üks hullem kui teine. Need on nagu mingist filmist, kus on kõik koolikiusamise stseenid sees. Viimase kui ühe juurde võib linnukese teha.

Need on sellised lood nagu kooliõues pikalisurumine või veidratesse kohtadesse meelitamine, süstemaatiline tõrjumine ja harvad hetked tüdrukute WC-s, kus üksi nutta, kuni korrapidajad su kooliõuele ajavad.

Uusi lugusid jätkub tal rohkem kui aastaks.

Läheme Svantega kooli, et juhtunust rääkida, kuid kohtame vastuseisu. Nendel on asjast teine ettekujutus. Kooli juhtkond leiab, et Greta on ise süüdi, sest mitu last olevat korduvalt öelnud, et Greta käitub imelikult, räägib liiga vaikselt ega tereta kunagi. Seda viimast kirjutavad nad ühes meilis.

Nad kirjutavad veel hullemaidki asju, mis on väga hea, sest siis meil on, millele toetuda, kui hiljem kooliinspektsioonile kaebuse esitame, ja kooliinspektsioon otsustab pikema jututa meie kasuks.

Greta õpetaja õpetab teda salaja edasi. Kooli juhtkond käsib tal korduvalt lõpetada ja ähvardab lõpuks vallandamisega, kui ta veel Greta või meiega räägib, ja nii see jätkub. Nädalast nädalasse. Greta lipsab salaja kooli raamatukokku ja siis jälle välja, Svante ootab seni autos.

Räägin Gretale, et küll ta hiljem leiab sõpru. Aga ta vastab iga kord ühtemoodi:

„Ma ei taha sõpru. Sõbrad on lapsed ja lapsed on õelad.”

Greta tõmbab Mosese enda vastu.

„Mina võin su sõber olla,” ütleb Beata.

„Küll kõik saab korda,” ütleb Svante ja kirjutab seinal olevale paberile: 1,5 avokaadot, 2 tükki lõhet riisiga, kaltsiumitablett. Aeg: 37 minutit.